Käsitöötuba tõmbab viltimist õppima

"Viltimine on põhiline, kõik ei ole ju kudujad ega heegeldajad," räägib käsitööõpetaja Urve Selberg ja näitab õhulist viltimistehnikas valmistatud salli. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Omaaegse Varbla kolhoosi kontori-klubi-söökla katuse all ei liiguta kokad ammu enam leemekulpi, nende ruumide asemel on kooli õppeköök, käsitööklassid ja rõõmsavärviline saal.

"See siin on nagu kingitus!" särab käsitööõpetaja Urve Sel-berg ja avab uksi. Poiste käsitööklassis on puutööpingid, õppeköögis elektripliidid ja käsitöötoas laiad lauad.

"Olen kadestanud aastaid teisi inventari poolest, nüüd on meil isegi nõudepesumasin," seletab õpetaja Selberg, kelle dþemprit kaunistab enda kätega viltimistehnikas valmistatud punaste klaassilmadega prees.   

Käsitööklassi ime sai võimalikuks, kui koolimajja tuli mahutada lasteaialapsed ja sellelt pinnalt pidi taanduma poiste ja tüdrukute käsitöö õpetamine.

Kolmapäevaõhtuti on aknad kaua valged, külanaised tahavad aina õppida. Viltimine on moes ja selles tehnikas valmistatud sallid näevad välja nii õhulised, et aja või siidiga segamini.

"Valla omaalgatuse projektist saime toetust, naised ütlevad, et tore on omavahel kokku saada," ütleb juhendaja, kes oma teadmised on lisanud raamatusse "Lihula lilltikand ja meistrid".