Varbla rahvamajas löövad Midrilinnu naised laulu valla

Naisansambel Midrilind Ivi Kase (pildil paremal) juhendamisel teeb kaks tundi proovi neljapäevaõhtuti, lauljate hulgas on Varbla rahvamaja juhataja Anneli Lobjakas (vasakul). Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Varbla küla südames rahvamaja teisel korrusel kõlab neljapäeva õhtuti naiste laul, ansambel Midrilind seab klaveri saatel hääli, nagu oleks see neil esimene proov, kuigi seinale kinnitatud tänukirjad väljendavad kollektiivile tunnustust.

Raamitud-klaasitud tänukirjade hulgas ripub seegi, mis kinnitab, et Midrilind laulis ennast Pärnumaa vokaalansamblite päeval 2003. aastal peaauhinnale.

"Me alustame selle "Vanapoisiga", jah! Laulame kõik koos läbi, jah!" lööb ansamblijuht Ivi Kask vasaku käe sõrmedega takti ja seitse naist alustab nagu ühest suust: "Vanapoiss keetis kaerajahuputru ..."

Kultuurikolle särab

"Meie kõige eakam laulja on täna puudu, see on minu ema," ütleb Ivi Kask pisukese proovipausi ajal. "Aga kui neljapäeval proov ära jääb, on meil nagu midagi puudu."

Varbla rahvamaja kui kohaliku kultuurikolde juhataja Anneli Lobjakas laulab samuti Midrilinnus.

Seda, kes oli 1994. aastal loodud ja rahvamaja kauaaegseima kollektiivi ristiema, naised öelda ei oska. Ühel reisil libises kellegi suust see muinasjutuline sõna ja sestpeale ollaksegi midrilinnud. Sellised, kes andnud kontserte sõprusvaldades Soomes ja Saksamaal ja kelle järel põhjanaabrite telemehedki 134 elanikuga Varbla küla üles leidsid.

Nüüd tuleb pingutada, sest kuu aja pärast, 10. aprillil toimub Häädemeeste vallas Treimani rahvamajas Pärnumaa vokaalansamblite päev.  

Sel ajal kui naised hiigelrahvamaja proovitoas enda lemmikhelilooja, suviti Varbla kandis loominguga tegeleva Eda Sterni seatud neljahäälse laulu noodilehed ette võtavad, sagivad külalapsed noortetoas ja all saalis löövad mehed palli üle võrgu.

Midrilinnul on kiire, sest pärast neid algab Riina Soomre juhendatava näiteringi ehk Kuu-klubi proov.

"Suur maja, aga ruumi on vähe, üleval on seesama ringiruum, minu kabinet, noortetuba," möönab rahvamaja juhataja ja tunneb rõõmu, et vile talvetuul enam akendest läbi ei puhu. "Aknad on vahetatud, aga siseruumid ülemisel korrusel on jäänud nii, nagu need on olnud ehitamise ajast, 1979. aastast."

Vaeslapse ossa surutud kultuur, õigemini selle tegijad, ei lase ennast häirida fuajee kooruvast lae- ega seinavärvist, vaid rõõmustavad, et suure saali remondiga saadi tunamullu ühele poole ja suviti võib viia üritused majast välja kaunisse loodusesse.

Üritustesarja "Varbla suvi" ülevaade on valla kodulehel üleval.   

Kujunenud keskus   

Rahvamaja madalamas tiivas, poe ja postkontoriga ning söökla asemele ehitatud käsitööklassidega sama katuse all asub veidi alla 1000 elanikuga Varbla valla valitsus. Hoone ees kõrgub mürakas maakivi olümpiasangar Kristjan Palusalu kui kohaliku sangari auks.  

Vallavanem Sivar Tõnisson ütleb, et Varbla küla saavutas oma tähtsuse vallakeskusena üsna hiljuti. "70ndate lõpus rajati siia, üsna lagedale alale, kahe kolhoosi liitmise käigus uus majandikeskus, mis oluliselt on mõjutanud küla arengut," selgitab ta. Lisades, et Varbla küla kui vallakeskuse eripära on küllaltki hõre asustus ja traditsioonilise külamiljöö puudumine.

Oktoobrivalimiste järel taas valla etteotsa saanud ning kohalikke olusid läbi-lõhki tundes nendib Tõnisson, et kuigi uus, agrolinnaku mõõtu küla kujunes lähiminevikus, on just Varblasse viimase 15 aastaga rajatud igati nüüdisaegne vallakeskus, mis sageli üllatab seal peatujaid või läbisõitjaid, sest kõrvuti paiknevad vallamaja, rahvamaja, kauplused ja põhikool.

"Muidugi on arengumaad veel tublisti," tõdeb vallavanem ja toob näiteid, alustades hiljuti valminud kergliiklusteest, mis ootab tänavavalgustust ja haljastustööde jätkamist. Uuendamist ootab bussiootekoda ja remondi järele igatseb koolistaadion. Vallal on plaanis rajada jäätmejaam, mis koos korraldatud jäätmeveoga moodustaks vajalikult toimiva süsteemi.

Pärnumaa Hollywood

"Kui küsite, mis eelised on Varblas elamisel, võrreldes linnaga, siis esimese hooga tundub, et neid nagu ei olekski. Ja nii see ehk esimest korda siia sattunule tundubki, kuid kohalikud teavad, et siin on rahulik ja turvaline elada," nendib Sivar Tõnisson.

Vallavanem on kindel, et Varbla on see hea koht, kus lapsi kasvatada. Just lastele ja noortele mõeldes on tehtud siinsed suuremad investeeringud. "Ilus koolimaja, suur spordisaal ja noortetuba on vaid osa loetelust," kostab ta.

"Linnarahvas võib nüüd väita, et meil ei ole kino ega teatrit, kontserdimajast rääkimata, aga Varbla rahvas teab, et teatrit teeme ise, filmitegijad tulevad suisa ukse taha ja meie kandi kontserdid ja peod on tuntud nii Pärnu- kui Läänemaal," loetleb Tõnisson Varbla kui mereäärse piirkonna plusse.

Varbla valla sinisel vapikilbil on kujutatud elegantselt hõbedasel laineharjal ujuvat luike, mis viitab mereäärsele kohale, sümboliseerides värvi-valikuga nii tulevikulootust kui vaimsust.

Varbla kandis vändatud filmide hulga järgi on hakatud piirkonda nimetama Pärnumaa Hollywoodiks. Selle suurejoonelise võrdluse õigustuseks nimetagem linateoseid alates eestlaste kultusfilmist "Mehed ei nuta", lisagem "Tuuline rand" ja lõpetagem Saksa-Austria-Eesti ühistoote "Poll" võtetega läinud kevadest sügiseni.

Üle 30 kilomeetri vaheldusrikka loodusega rannajoont on peamisi eeliseid, miks inimesed ikka ja jälle Varblasse tagasi tulevad.

"Varbla kui Pärnumaa kaugeima tugipunkti tähtsust oleks rumal alahinnata," tõdeb vallavanem. "Peavad ju inimesed kuni 20 kilomeetri raadiuses siit kätte saama enamiku teenustest, mida omavalitsus pakub."