Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu uue kunsti muuseumi kirjandusõhtul esinenud Margus Konnula pseudonüüm Contra tekitab küsimuse, kelle või mille vastu ta on.
Contra ise vastab sellele küsimusele nii: Sina oled minu vastu, ma olen sinu poolt, ma olen selle vastu, et sina oleks poolt.
Tänaseks on Contral ilmunud kümme luulekogu. Esimene neist tuli trükist 1995. aastal ega äratanud erilist tähelepanu.
Küll levis rahva seas jutt omapärasest Urvaste postiljonist, kes oli lugenud oma luuletusi igaühele, kes vähegi kuulata viitsis.
Sekka jorises laulda ja tegi tantsusamme.
Nüüd on Contrast kujunenud üks eesti populaarsemaid luuletajaid, keda on tituleeritud koguni rahvalaulikuks. Eks rahvalaulik olegi see, kelle luule on võrsunud rahva seast.
Selleks ei pea olema õppinud mees, kes konstrueerib segasevõitu värsikombinatsioone, millest ta ehk isegi aru ei saa.
Lihtne keel ja südamelähedased teemad on need, mille rahvas omaks võtab. Lihtsus ei tähenda alati naiivsust, lihtsuses peitub tõde.
Contragi on end nimetanud rahvalaulikuks, kes saab luuletajaks pärast surma. Väidetavalt on Contra ainus eesti luuletaja, kes luuletamisest ära elab. Tema kirjastuse nimi on Mina Ise.
Traditsiooniliste luulevormide kõrval on Contra kirjutanud tuntud laulude töötlusi - kavereid. Ta on kaverdanud eesti luuleklassikat, vanasõnu ja rahvalikke ütlusi.
Otseseid eeskujusid Contra ei maini, küll on talle hingelähedane luuletaja Marko Kompuse looming. Millegipärast aetakse neid kaht pidevalt segi ja vahel arvatakse, et nad on üks ja seesama isik. Küllap tuleneb see nimede sarnasest kõlast.
Luuleõhtu uue kunsti muuseumis oli täis pinget ja väga emotsionaalne. Viimane tantsulaul Koerapolka pani saali lausa rõkkama. Contra oskab kuulajaid kütkestada ja kaasa elama panna, see eeldab annet. Enam ei teki küsimust, kas poolt või vastu. Selles on nii küsimus kui vastus.
Merle Omler