Selle üle, milline on vanu traditsioone austav tuleviku rahvarõivas, ärgitas Saarde valla koolide õpilasi mõtlema Kilingi-Nõmme klubi ja gümnaasiumiga kahasse korraldatud kunstikonkurss.
Tuleviku rahvariie ärgitas õpilasi
Esimese sedalaadi võistluse eesmärk oli Eesti rahvariiete kui rahvuskultuuri osa tundmaõppimine, samuti rahvarõivamustrite kasutamine, arendamine ning selleks uudsete mõtete pakkumine. Näitus õpilaste loomeinnuga valminud töödest, moejoonistustest ja originaalsetest rahvarõivastest pandi Kilingi-Nõmme klubis välja Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks ja oli eilseni uudistada.
"Algsete Saarde kihelkonna rahvariiete omanikud aitas Alliku-kivilt üles leida raamatukogujuhataja Tiina Kuum, nad olid lahkelt nõus oma rõivad näitusele andma. Meil on siin kolm täiskomplekti, et oleks näha eri seelikuvärve," selgitas Kilingi-Nõmme klubi administraator Galina Rannamaa. "Huvi on päris suur olnud, siin on käinud ka Pärnu muuseumi inimesed, uurinud neid traditsioonilisi Saarde kihelkonna rahvariideid," mainis ta, viidates Liisi Oja, Leida Reili, Elvi Adamsoni ja Tiiu Tammiste põlvest põlve kestvale aegumatule varandusele.
Küllusliku lilltikandiga ja värvikad Muhu rahvariided mõjusid väljapanekul ootamatult, kuid Rannamaal on nendega isiklik seos, sest tema abikaasa on sellelt saarelt pärit. Seepärast võiski näitusekülastaja imetleda ligi 100 aasta vanust kollasepõhjalist villast seelikut, mida ääristab tavakohane lillemuster särava Muhu roosaga.
Lapsesuuruse nuku selga sätitud Muhu tüdruku rahvarõivaste täiskomplekti andis näituse tarvis kilinginõmmelane Eesi Kolla, temalt on pärit Harjumaa rõivadki.
Käegakatsutavatest esemetest ilmestasid keskpõrandat Tihemetsa põhikooli õpilaste laulupeotoolid. Poiste käsitöötunnis meisterdatud madalad puidust jalgadega kokkukäivad istumisalused, mille keskel linase kanga kaunistuseks on käsitsi tikitud rahvariiete käistelt tuttavad motiivid.
Õpilasloomingu tipp on aga Kilingi-Nõmme muusikakooli lõpetamiseks Tihemetsa põhikooli 9. klassi õpilase Kadri Rea valmistatud rahvusliku tikandiga rõivakomplekt, mille juurde käivad omaloominguna stiilne käekott ja pätid. Autor kirjutab lisatud seletuses, et kanga on kudunud vanaema Helju üle 40 aasta tagasi ning rahvarõivas on moekas, mugav ja mustrid-värvid sobivad alati igapäevaellu.
"Kuhu tahes võib rahvusliku motiivi sisse kududa, peale tikkida," tõdes Rannamaa kui näituse hooldaja. "Väga tubli on olnud Tihemetsa põhikooli juhendaja-õpetaja Juta Rea, temal on hästi omapärased lahendused, ei ole ainult joonistused."
Kuueliikmeline þürii hindas konkursile esitatud loometööd vanuserühmiti ning Saarde valla toetav õlg andis võimaluse premeerida vanuserühmade kolme paremat tuleviku rahvarõivaste kujundajat kohaliku Edu poe kinkekaartidega ning õpilaste juhendajatele Tihemetsa põhikoolist ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumist jagus tänukirju. Vallakoolidest jäi konkursist kõrvale Tali põhikool.