Kommentaar: Õnn ei tule Kihnu õuele

Osaühingu Kihnu Veeteed juhatuse esindaja Annely Akkermann sõlmis 4. märtsil Norras reisiparvlaeva ostmise lepingu, et osaleda mandri ja Kihnu vahelise parvlaevaühenduse riigihankekonkursil. Nüüd on senini Bergeni väinas seilanud reisiparvlaev saanud uuelt omanikult nimeks Reet ning jõudnud Paldiski sadamasse.

Akkermann kinnitas, et reisiparvlaeva muretsemisel Kihnu väina sai otsustavaks laeva süvis, mis tühjal laeval jääb alla 2,5 meetri (Pärnu Postimees 5.03.).

Peab kohe märkima, et otsustav tegur, miks OÜ Kihnu Veeteed jääb riigihankekonkursil kaotajaks, on nimelt selle parvlaeva liiga suur süvis, mis veeteede ameti registri andmetel moodustab täislastis 3,09 meetrit ning nõuab veesügavust vähemalt 3,5 meetrit. Pealegi ei vaja Kihnu tühja laeva ning isegi selle kurseerimine pole selles piirkonnas võimalik.

Mullu koostas Eesti mereakadeemia (EMA) Pärnu maavalitsuse tellimusel Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise transpordiühenduse arengukava. Selle uurimuse kohaselt on laevateel piirav sügavus vaadeldavas piirkonnas 0,5 miili ulatuses meresügavus Kakra sääre madalikul 2,2-2,4 meetrit, mis seab kindla piirangu laevade süvisele.

Süvendustööd laevateel ei planeerita. Kihnu sadamasse on lubatud siseneda alustel süvisega kuni 2,8 meetrit (0-veetaseme puhul).

Veesügavus Munalaiu parvlaevakai ääres on 2,4 meetrit ning süvendustööde tegemine kärgkastidele rajatud kai ääres ei ole võimalik.

Akkermanni väiteid, et parvlaev on jääklassiga ning investeeringud laeva soetamiseks tasuvad end viie aastaga, ei ole õiged. Norra laevanduse arenduskompanii (SHIPDECO) andmetel ei ole Norras jääklassiga laevu, sest jääd esineb seal haruharva ning sedagi üksnes Oslo fjordis. Pealegi on reguleeritava sammuga parvlaeva Reet sõukruvi väga õrn lausjää tingimustes.

EMA uurimuses märgitakse, et isegi kõrge jääklassiga laeva kasutamine või jäälõhkujaga lausjää murdmine oleks väheaktiivne väikese veesügavuse tõttu, pealegi jäälõhkujat, mis saaks sellise ülesandega hakkama, ei ole olemas.

EMA andmetel ei ole teada ka ühtegi sobivat parvlaeva, mida võiks second-hand-turult osta või prahiturult prahtida. Ainus võimalus oleks see ehitada Eestis. Osalesin nimetatud uurimistöö finantsanalüüsi koostamisel ning seepärast julgen väita, et seisukoht, nagu oleks Norrast ostetud parvlaev majanduslikult tasuv, ei ole õige.

Masendav on, et Pärnu maavalitsus, kes kuulutas välja riigihankekonkursi ja tellis Eesti mereakadeemialt optimaalse lahenduse saamiseks uurimistöö, ei ole suvatsenud selle sisuga tutvuda. Kihnu vajab arenguks stabiilsust. Paraku ei too Reet õnne Kihnu õuele!

Analoogsete möödalaskmiste vältimiseks (Tallinna rannaalade osa üldplaneering, Saaremaa laevakompanii põhimõttelage lausdoteerimine, jäälõhkujate ja mereäärse maa odav väljamüük jne) tuleks Eesti Vabariigi valitsuse juurde rajada Skandinaavia maade eeskujul riiklik merendusnõukogu. On aeg valida kord!

Aare Uustalu, Tallinna tehnikaülikooli dotsent, Eesti mereakadeemia erakorraline professor

Tagasi üles