Merelahingu kangelasena ruulib Reet

Pärast tuhandemiilist mereteed Vene-Balti sadamas Kihnu sõitu ootava reisiparvlaeva Reet ümber lööb laineid meediatorm, mille järgi jääb alus Kihnu väina mudasse kinni ega tasu ennast omanikule kunagi ära.

Niisuguse järelduse teeb Tallinna tehnikaülikooli dotsent Aare Uustalu (vt tänase PP arvamuskülg), väites, et seisukoht, nagu oleks OÜ Kihnu Veeteede märtsi alguses Norrast ostetud reisiparvlaev Reet majanduslikult tasuv, ei ole õige.

“Ma ei oska öelda, kust pärinevad sellised andmed,” üllatus OÜ Kihnu Veeteede juhatuse esimees, Kihnu vallavolikogu liige Annely Akkermann. “Meie arvates on see siiski tasuv, sest võimaldab regulaarreisidel teenindada näiteks Kihnu külmhoonet.”

Süvis kui trumpäss

Uustalu haaras härjal kohe kõvemini sarvist ja kinnitas, et otsustav tegur, miks OÜ Kihnu Veeteed jääb riigihankekonkursil kaotajaks, on Reeda süvis.

Tõepoolest, Pärnu maavalitsuse tellimusel 2001. aasta novembris Eesti mereakadeemias koostama hakatud ja mullu enne jaanipäeva Kihnus tutvustatud “Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise ühenduse arengukavas” käsitletakse ka süvist kui määravaimat tegurit uue reisiparvlaeva liinile toomisel.

Eesmärk oli määratleda optimaalse ühenduse korraldamise viis Kihnu ja Manija ning mandri vahel. Tellija tingimus aga, et koostajad peavad lähtuma piirkondliku arengu nõuetest.

Mereakadeemia õppeprorektor Anatoli Alop kinnitas tookord Kihnus esinedes, et nii madala süvisega praamlaeva, nagu Kihnu vajab, tuleks ehitada seeriaviisi teistegi väikesaarte vahelise ühenduse peale mõeldes. Sellise aluse ehitamine maksab vähemalt 50 miljonit krooni, see peaks mahutama 32 sõiduautot ja läbima 20sentimeetrise jää.

Kakra sääre madalikul on sügavus 2,2-2,4 meetrit, see jääb Kihnu ja Munalaiu vahele poole meremiili ulatuses.

Aga aeg ei oota, riigil raha pole. Kihnu lahtipäästmiseks meritsi ühenduse pidamise kännu tagant ronis erakapital unistuste mäelt alla ning ostis Norras 1971. aastal valmistatud reisiparvlaeva.

Tehnilise kirjelduse järgi on alusel 24 autokohta, salongi mahub 168 reisijat, jääklassi 1C ei takista veerandmeetrine jää, tühja laeva süvis on 2,33 ja täislastis 3,09 meetrit.

“Oleme algusest peale teadnud, kui suur süvis sellel parvlaeval on, ja oleme arvestanud, et sõidame Kakra sääre madalikust mööda, rohkem Sorgu poole välja, mööda laevateed, kus on vee sügavus nelja meetri ümber,” märkis Akkermann.

Jõnn rühkis dokki

Eile hommikul rühkis Kihnu sadamast välja ja jõudis keskpäevaks Pärnu reisiparvlaev Jõnn, et jääda laevaremonditehases hooaja alguse eel tavapäraselt dokki.

Jõnn on 1955. aastal Rootsis valmistatud ja peab ühendust Kihnu ja Munalaiu, vajadusel ka Manijaga 1993. aasta 20. suvest. Ostmisest saadik Pärnu maavalitsuse bilansis oleva aluse operaatorfirma on rendilepingu alusel OÜ Kihnu Liin.

Teisisõnu on 12 autot ja 102 reisijat mahutav Jõnn olnud liinil ainuvalitseja, rendileping Pärnu maavalitsusega kehtib 2008. aastani.

Mereakadeemia koostatud uurimusele tuginedes on alus füüsiliselt ja moraalselt vananenud, puuduvad kaasaegne teeninduskeskkond, teki laius ei võimalda sinna paigutada suuremaid autosid.

OÜ Kihnu Liini tegevdirektor, üleeilsest ka Kihnu vallavanem Johannes Leas on väitnud, et eakal praamil jätkub veel ressurssi kuni kümneks aastaks.

“Meretranspordi arengukava põhiline tees oli, et reisiparvlaev Jõnn tuleb kiiremas korras asendada mugavama ja kaasaegsemaga,” lausus Akkermann. “Reeda kütusekulu tunnis on oluliselt väiksem Jõnni kütusekulust, nii et tasuvusega meil selles mõttes probleeme ei teki.”

Kolm aastat uue aluse toomise plaanidega tegelnud põliskihnlane Akkermann tõdes, et arengukavas on sees ka sõiduohutust käsitlev osa.

“Seesama arengukava ütleb, et kui Jõnnile panna kaks rida autosid, jääb sinna liiga vähe ruumi, inimesed ei saa autode vahel vabalt liikuda ja autodest välja tulla, aga avariiolukorras peab olema tagatud reisijate vaba liikumine ühest pardast teise,” rääkis ta.

Kaardisegajad pealinnast

Üleeilsest meedias tornaadoks paisunud reisiparvlaeva Reet ümber puhkenud merelahingu peapõhjusena nägi Akkermann konkurentsivõitlust. Mängu on tulnud ka Tallinna firma, OÜ Airlift Europe, mis vaidlustas maavalitsuse korraldatud riigihankekonkursi tingimused.

Äriregistri andmetel on OÜ Airlift Europe registreeritud 9. septembril 2002, algkapital on 40 000 krooni ja tegevusalad algavad hõljukite tootmisest, hooldusest ning hõlmavad ilu-, tervise- ja olmeteenuste osutamist. B-kaardil figureerib juhatuse liikmena Sirje Põllu nimi.

Esitatud protesti kohaselt ei vasta reisiparvlaevaga vedaja leidmise hankekonkursi tingimused ühistranspordi seadustele, sest selle tähtaeg esmase avaliku teeninduse lepingu sõlmimiseks jääb alla kahe aasta.

“Mina ei tahtnud anda pakkujatele valeinformatsiooni, panin kaks navigatsioonihooaega, see tähendab 2003. ja 2004. aasta hooaja,” selgitas maavalitsuse majandusosakonna juhataja Raivo Kukk. “Sellega tahtsin anda märku, et tahame hooajati seda teenust, mitte et nad peaksid sõitma laevaga jää alt või jää pealt.”

Vaidlustaja nõudis ka, et pakkujate kvalifitseerimistingimustes oleks sees veeteel lubatud maksimaalne laevasüvis. OÜ Airlift Europe arvates ei ole maavalitsuse hindamise kriteeriumid selgelt ja üheselt mõistetavad.

Riigihangete ametis 4. aprillil avalikul arutelul olnud vaidlustuse vaatab amet läbi kümne tööpäeva jooksul esitamise päevast arvates.

Torm ümber otsustamata riigihanke

Vaidlustusel viibinud Akkermann mainis, et talle tundus küüniline, kuidas üks Tallinna mees soojas kontoris ütleb, nagu ei oleks sõidumugavus kihnlastele tähtis.

“Võib-olla peaks ta tulema pimedal novembriõhtul sinna autode vahele seisma, kui vastutuul jääkülma vett näkku pritsib,” rääkis Akkermann Jõnnile viidates.

“Mina arvan, et sõidumugavused ei ole tähtsuselt viimased,” ütles Akkermann.

OÜ Kihnu Liini tegevdirektor Johannes Leas ajapuudusel vaidlustamisel ei käinud. Aga eile kinnitas ta telefonivestluses, et riigihankekonkurss tulnuks välja kuulutada palju varem, juba jaanuaris.

“Vedaja oleks pidanud ammu olema otsustatud,” kinnitas Leas, kes saab Jõnni tavakohaselt meresõidukorda 1. maiks, mil on alanud lepingujärgne regulaarne ühenduse pidamine Kihnu ja mandri vahel. Mullu tegi Jõnn 457 lepingulist ja 81 kommertsreisi. Riigi toetus sadamate ekspluatatsiooniks ning ühenduse pidamisel mandri, Manija ja Kihnu vahel nii meritsi kui talvise lennuühenduse arvestuses oli ja on 4 330 000 krooni.

“Torm käib veel ümber otsustamata riigihanke,” ütles Pärnu maavalitsuse majandusarenguosakonna juhataja Heiki Mägi. “Me ei ole kusagile jõudnud, kutsedokumendid on välja võetud, aga komisjon pole saanud kokku tulla, pole näinud, kes on pakkujad.”

Riigihangete seadus võimaldab vaidlustada valiku ka pärast lepingu sõlmimist vedajaga.

Kui kevad seadustest ette jõuab, peab maavalitsus sõlmima ajutise lepingu, et Kihnu ja Manija rahvas saaks liikuma.