E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linnapeal ei lubata jõe ääres käia

Teet Roosaar
Linnapeal ei lubata jõe ääres käia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kuigi paljud tahaksid Pärnu jõe kallastel näha ideaalpilti, on reaalsem seada eesmärgiks, et linnakodanik võiks piki kallasrada igal pool jalutada, tõdes Pärnu linnapea jõge kirjeldaval seminaril.

Linnapea Väino Hallikmägi ja teiste pärnakate teekonda piki jõeäärt takistavad aiad ja muud tõkked, mida Maseko jt ettevõtted on kuni veepiirini rajanud. Seadus näeb küll ette kümnemeetrise kallasraja, kus igaüks päikesetõusust loojanguni võiks liikuda, aga ettevõtted lihtsalt vilistavad sellele.

“Ma ei saa aru, et Maseko ei lase läbi. Buldooser on ju olemas,” lausus Pärnu linavabriku direktor Arvo Villmann. Linnavalitsus eelistab siiski enne läbi rääkida, kui jõuvõtetega teiste vara kallale minna.

Riik segab pärnakatel piknikku pidamast

Järgmine aasta on Pärnus kavandatud jõeaastaks. Abilinnapea Riina Müürsepa sõnul hakkab industriaalajastu Pärnu jõe kallastel tasapisi lõppema, kuid ikka veel iseloomustavad suurt osa kaldaribast saepuruhunnikud.

Üldplaneering näeb ette jõe kallastelt tootmise väljaviimise, uusi tootmisterritooriume jõe äärde planeerida ei saa. Pärnu linn on algatanud Kesklinna silla ja Papiniidu silla vaheliste jõekallaste detailplaneeringu, mis peaks maa ja vee kasutustingimused igal pool täpselt kindlaks määrama.

Enamikus uutes detailplaneeringutes tahetakse jõekallastele väikeelamumaad. Müürsepp soovitas kõigil, kes jõe äärde midagi ehitada kavatsevad, esmalt kindlustada kaldad ja kindlasti arvestada kallasraja nõuetega.

Pärnu linnavalitsuse geodeesiateenistuse juhataja Aime Proos ütles, et enamik jõeäärsest maast kuulub riigile, kes maa korrasoleku eest hoolitseda ei taha. Ringtee metsa munitsipaliseerimise venimise tõttu seisab näiteks linnavalitsuse kava ehitada seal välja pärnakate pikniku pidamise koht ja vabaõhu spordiväljakud.

Oskamatu ehitamine võib viia maalihkeni

Tallinna tehnikaülikooli professor Mait Mets hoiatas jõekallastele ehitajaid maalihkeohu ja kallaste aeglase kokkujooksu eest. Maalihkeid on nõukogude ajal Pärnus olnud 1959. aastal kalakombinaadi Liiva tsehhis, kus nõlvale rajatud sajatonnise puhastusseadme tõttu sõitis tükk kallast jõkke, ja 1965. aastal Viisnurga peahoone juures, kus kallas varises ligi 200 meetri ulatuses jõkke.

Viisnurga maalihe sundis võimulolijaid geoloogilistele uuringutele rohkem tähelepanu pöörama. Tänu nendele hoiti Metsa väitel ära lihakombinaadi uue tsehhi maalihe ja tugevdati kaldanõlva, mis on praegu kerkivale elurajoonile tubliks toeks.

Maalihkeohuga on arvestatud Pärnu Kaluri kai ja uue silla ehitamisel, kuid näiteks Tallinna mnt 1 ja 2 puhul on vee võtmine alumisest horisondist tekitanud olukorra, kus majad on “lõhki” vajumas, rääkis Mets.

Metsa sõnade järgi on võimalik ehitisi jõekallastele projekteerida nii, et võimalikest ohtudest saab üle, kuid kõik ehitised, mis jäävad jõele lähemale kui 50 meetrit, vajavad eraldi uuringuid.

Spordirada väärtustaks jõekaldaid

Sõudetreener Matti Killingu algatusel soovivad sportlased eesotsas Jüri Jaansoniga rajada Pärnu sildade vahelise spordiringi, kus saaks joosta, kõndida, suusatada, rulluiskude ja jalgratastega sõita. Piki jõekallast kulgevale spordirajale saaks minna eri linnaosadest, jõeäärse raja asfaldiga katmine maksaks kuni kuus miljonit krooni.

Enne spordiraja ehitamist tuleks jõekaldad korda teha. Praegu on nii vees kui kallastel autovrakke, paneelitükke ja muud prahti, jõe ääres on elupaiga leidnud asotsiaalid ning kaldal kõndijat ootab ees hulk aedu ja muid tõkkeid.

Pärnu spordiliidu esimees Enn Hallik soovitas kõigil see ekstreemmatk siiski läbi teha. “Üheksa ja poole kilomeetri pärast tõdete: tundmatu kodulinn,” lausus Hallik.

AS Pärnu Sadama merejaama juhataja Jüri Tenson ütles, et Pärnu jõe vesi on enam-vähem puhas, eriti kesklinnast üleval pool. 1987. aastal pani küll liikumine “Genf 49” vana silla juures ühele torule ajutiselt puhvaika ette ja see toru on alles tänaseni, kuid üldjoontes on vee keskkonnaseisund Tensoni hinnangul märgatavalt paranenud.

“Selle toru kõrval lubas linnavalitsus suvel forellipüüki, mis tõestab veel kord, et meie inimesed on terved,” sõnas Tenson.

Arvo Villmann, Väino Hallikmägi, Endla direktor Ain Roost ja paljud teised jõeseminaril osalenud tõdesid, et kaldaid on võimalik korda teha ainult ühise sooviga, mida linn ja ettevõtjad rahaliselt toetavad.

“Central Park on New Yorgis kõige kallima koha peal, aga et elanikud soovivad seal joosta, on linnavalitsus hoonestada soovijate survele vastu seista suutnud,” lausus Villmann.

Tagasi üles