Abielu välismaalasega toob asjaajamist

Järjest rohkem noori suundub tööle või õpinguid jätkama välismaale. Seal leitakse endale teisest rahvusest südamesõber, sõprusest areneb armastus ning üsna loomulik on soov luua perekond.

Et nii järjest tihemini juhtub, seda näitab ka statistika, tõdes Pärnu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Aino Lankots.

Ja kui paariminejad on otsustanud, kas sõlmida abielu pruudi või peigmehe elukohamaal, oleks neil vaja teada, milliseid dokumente on selleks vaja.

“Siin on määravad kummagi abielluja elukohamaa seadused ja välisriigi kodanik peab tõendama, et tal puuduvad takistused abiellumiseks,” rääkis Lankots.

Miks abiellutakse välismaalasega ning mis rahvusest isikutega pärnakad paari lähevad?

Ega me siin perekonnaseisuametis küsi, miks abiellutakse, usume, et ikka suure armastuse ajel. Enamikul juhtudel abielluvad eesti naised või tüdrukud välismaalasega, kohalikud mehed väga vähe.

Välismaal on abiellunud sagedamini välismaalasega samuti eestlannad. Tegemist on teise riiki õppima või tööle läinud noorte naistega. Elukaaslane on leitud kõige sagedamini Soomes, Rootsis ja Norras. Veel on mehele mindud USAs, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Venemaal, Hollandis, Shveitsis, Leedus, Lätis, Egiptuses ja Inglismaal.

Meie naised leiavad, et Põhjamaa riikides elavad mehed on perehoidlikumad ja mõistvamad kui eesti mehed. Norra ja rootsi meestel pole häbi hoolitseda laste eest, kodus süüa teha ja koristada.

Millised on abielu takistavad asjaolud?

Näiteks see, et inimene on abielus, tema eelmine abielu on veel lahutamata. Tihti arvatakse, et kui eelmise abikaasaga enam koos ei elata, ongi abielu lõppenud.

Takistuseks võib-olla ka abielluja iga. Eestis võib abielluda 18. eluaastast, erandjuhtudel alates 15. eluaastast. Igas riigis on omad seadused, mida me ei pruugi teada, seepärast nõuame välismaalaselt dokumenti abielu takistavate asjaolude puudumise kohta.

Kasutusse on tulnud uus termin “apostill”, mida see tähendab?

Et lihtsustada rahvusvahelist dokumendisuhtlust, ühines Eesti 2001. aastal Haagi konventsiooniga. Nüüdseks on Haagi konventsiooniga ühinenud 78 riiki.

Konventsiooniosalistes riikides antakse igale dokumendile tõestustähis ehk apostill. Apostilliga kinnitatud dokumente saab kasutada kõikides konventsiooniga ühinenud riikides.

Kuidas peaks käituma naine, keda ootab peig välismaal?

Ta tuleb Pärnu perekonnaseisuametisse ja saab tõendi, et abielu takistavaid asjaolusid pole. Seejärel läheb ta tõlkebüroosse, kus talle tehakse tõendist notariaalselt kinnitatud tõlge. Nende kahe dokumendiga läheb ta Eesti siseministeeriumisse, kus dokumendid apostillitakse.

Kui Eestis soovib abielluda näiteks Taani kodanik, tuleks teada, et Taani pole Haagi konventsiooni osaline riik. Taanlase abielu takistamatuse tõend vajab kinnitamist Taani välisministeeriumis ja legaliseerimist Eesti konsulaadis Taanis või Eesti välisministeeriumis.

Osa riikidega on Eestil dokumendisuhtlus aga palju lihtsam.

Meie riik on sõlminud õigusabilepingud Läti, Leedu, Ukraina, Poola ja Vene Föderatsiooniga. See tähendab, et ühe lepingupoole territooriumil koostatud allkirja ja vapipitseriga dokumenti tunnustatakse teise lepingupoole territooriumil.

Piisab tõendist ja selle tõlkest, seda pole vaja legaliseerida ega apostillida.

Kas Eestis tunnustatakse välisriigi lahutusdokumente?

Perekonnaseisuametnik võib uuesti abielluda soovivalt isikult nõuda dokumenti välisriigi abielulahutuse tunnustamise kohta. See tekitab palju segadust ja ebameeldivaid emotsioone, kuid midagi pole parata. Ei piisa abielulahutustunnistusest või kohtuotsusest lahutamise kohta, mis varustatud nii tõlke kui apostilliga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb välismaa abielulahutust tunnustada ja avalduse tunnustamise saamiseks vaatab läbi Tallinna linnakohus. Alles pärast seda saab asuda abielu sõlmima.

Sellise erimenetluseta tunnustatakse meil Läti ja Leedu abielulahutuse tunnistust ja kohtuotsust abielulahutuse kohta, Ukraina ja Venemaa abielulahutuse tunnistust ja Poola kohtuotsust abielulahutuse kohta.

Kas mõnes riigis lubab seadus ka mitut naist pidada?

Vist muhamedlikes riikides on see lubatud, kuid täpselt ei tea.

Millistes riikides on lubatud abielluda omasoolistel?

Rootsis, Hollandis, Soomes, Taanis.

Ilmselt pole ka eestlaste paariminek välismaal keelatud.

On teada pärnakaid, kes on abiellunud näiteks Hispaanias.

Pärnus on abiellunud välismaalasedki. Näiteks vanapaar Gotlandilt, kellele hakkas Pärnu nii meeldima, et nad otsustasid siin abielluda. Ka kaks inglise turisti tahtsid ühel suvel siin paari minna, kuid neil puudusid vajalikud dokumendid.

Kui tahetakse abielluda välisriigis, peaks reisile kaasa võtma vajalikud dokumendid. Või kui välisriigis on Eesti saatkond, saab seal abielu sõlmida nii nagu Eestiski, eelnevalt peaks aga selle sündmuse saatkonnaga kokku leppima, sest kõigil Eesti konsulaaresindustel pole abielu sõlmimise õigust.

Teadmiseks veel, et välisriigis registreeritud sünd, surm, abielu või abielulahutus tuleks kanda ka Eesti rahvastikuregistrisse, et täiendada ning parandada isikuandmeid. Seepärast tuleks pärast neid toiminguid ja dokumentide apostillimist seada sammud taas Pärnu perekonnaseisuosakonda.