L, 2.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uulu paruni suvemõis oli Pärnu esimesi suvitusmaju

Helle Laasu
Uulu paruni suvemõis oli Pärnu esimesi suvitusmaju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Pikal tänaval asuva, praegu Kaitseliidule kuuluva torni ja uhkete puitnikerdustega kaunistatud maja ehitas endale suvemõisaks 19. sajandi keskel Uulu parun Reinhold Stael von Holstein.

Suurem villade ja suvemajade ehitus algas kujunevasse kuurortlinna paarkümmend aastat hiljem, kui linnavolikogu otsusega planeeriti suvevillade alad Pärnu merepoolsesse otsa.

Itaalia stiilis suvemõis

Uulu mõisa omanik parun Reinhold Stael von Holsteini suvemaja valmis 19. sajandi keskel. Valminuna on teda näha juba 1864. aastast pärit muuseumifotodel.

Maja torkab silma sammasrõduga sissekäigu juures ja rohkete puitnikerdustega, mis kaunistavad torni ja aknapealseid. Puitnikerdusi on veel säilinud siseruumides - ustel ja laekarniisidel.

“Hoone on rajatud sõna tõsises mõttes härrastemajaks ja näitab väga isikupärast maitset,” kirjutab Elsbet Parek oma raamatus “Pärnu sajandeis”.

Muinsusarhitekt Rein Raie ütles, et Holsteini suvemõis on ehitatud omaaegsete Itaalia losside stiilis. “Tolle aja jõukad mõisnikud reisisid mööda Euroopat, nautisid elumõnusid nii Prantsusmaal kui Itaalias,” seletas Raie. “Ilmselt sealtkandist pärit ideede järgi kujundas Uulu parungi oma suvemõisa Pärnusse.”

Raie jutu järgi on torni kaunistav taimemotiividega puitpits tõeline meistritöö, mille sarnast Pärnus mujalt ei leia. “Lisaks filigraansele tööle on näha ka meistri head loodustunnetust,” lisas ta.

Paarkümmend aastat hiljem Pärnu ranna rajooni kerkinud villade puunikerdused on tunduvalt lihtsamad.

Ettevõtlik Raudparun

Stael von Holsteinide aadliperekonnale kuulusid Pärnumaal peale 1917. aastal hävinud Uulu mõisa Tõstamaa ja Taali mõis. 1846. aastal sai Uulu mõisa omanikuks Reinhold Stael von Holstein, keda rahvasuus kutsuti Raudparuniks ja Vanaks Reinuks.

“Parun oli tsaari õukonnas kammerhärra ja tundis isiklikult Peterburi kõrgeid aukandjaid,” jutustas Uulu kodu-uurija Evi Vallek.

Uulus käis kõrgeid külalisi Peterburist ja Riiast, isegi Venemaa troonipärija Aleksander III oli aasta enne, kui tsaariks sai, Uulu mõisnikul külas, teab pajatada parunite suguvõsa uurinud kodu-uurija.

Reinhold Stael von Holsteini ajal sai Uulu mõisast Liivimaa üks uhkemaid kivilosse, mille ehitamisel olnud eeskujuks Windsori kuningaloss.

Parun olnud karmi käega mees, kuid suur uuenduste harrastaja põllumajanduses. Tema ajal peeti Uulu mõisas üks esimesi laulupidusid Eestis.

Reinholdi pojal Aleksandril, kes olnud veidi leebema loomuga, oli kaks last: tütar Luise-Auguste ja poeg Peter. Poega kutsuti rahvasuus Pikaks Peetriks ja temast teavad Uulu kandi vanemad inimesed senini legende rääkida.

Pika Peetri suvemaja

Raudparuni lapselaps Peter Stael von Holstein oli markantne kuju nii kasvult kui oma tegudelt. Hasartse natuuriga mees armastas pidutseda ja kasiinodes käia.

Uulu kandi inimesed mäletavad teda mehena, kes vabalt üle kahemeetrise plankaia võis vaadata. Evi Valleku sõnade järgi olnud mehel pikkust 2.17.

Kuulsust kogus Pikk Peeter sellegagi, et olnud koos Voltveti mõisniku pojaga üks esimesi autoomanikke Pärnumaal. “Ta pugenud kui liigendnuga sinna autosse sisse ja siis kimanud sellega ringi,” kõneleb Vallek.

Peter üritanud ka kõiksugu ärisid ajada, käinud Saksamaal ja Kanadaski. Kuid tema äriplaanid jooksnud enamasti tühja.

Eks linnas asuvat härrastemaja kasutanudki kõige rohkem lõbustustealdis parunivõsu ja selle järgi kutsuti linnamõisa Pika Peetri suvemajaks.

Peter olnud rahvamees ja kui vana parun ja teised pereliikmed end Riia kaudu Saksamaale asutanud, jäänud ta ikka veel Uulu maile seiklema.

“Kui mõisnikele hakatud säru tegema, peitnud üks Surju talumees ta oma heinakoorma alla ja sõidutanud ohutusse paika,” jutustas Vallek.

Jutte liikus Peteri kohta palju. Lõpuks pühkinud Petergi Eestimaa tolmu jalgadelt ja järgnenud sugulastele välismaale. Mõne andmetel olla ta lõpuks jõudnud Lõuna-Ameerikasse välja.

Vallek, kes on Uulu paruni järeltulijate jälgi ajanud, ütles, et ilmselt elasid suguvõsa viimased liikmed Austrias.

Praegu Pikk 20 majas asuva Kaitseliidu Pärnu maleva kasutuses olevatest ajaloolistest majadokumentidest on säilinud Pärnu notari Hanschmidti kiri 1938. aastal toimunud ostu-müügitehingu kohta.

Selle põhjal müüs Luise-Auguste Hennin (sündinud Stael von Holstein) “Pärnu linnas teises alevi jaoskonnas Vabadusvälja ääres number neli” asuva kinnistu Eesti Kaitseliidule 32 500 krooni eest.

“Vanadelt fotodelt oleme näinud, et maja ees oli suur riviplats lipuvardaga ja hoone tagant paistis tuuleveski,” jutustas Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kapten Erik Reinhold.

Ülemisel korrusel olid maleva pealiku eluruumid, all kontorid.

Aastail 1940-41 asus endises härrastemajas Pärnumaa komsomolikomitee ja 1945 anti samad ruumid Pärnu linna kutselise tuletõrjekomando kasutusse. Rahvasuus liiguvad jutud, et pärast sõda olnud seal lühikest aega ka NKVD.

Linnavalitsuse korraldusega 1993. aastast tagastati Pikk 20 maja Eesti Kaitseliidu Pärnu malevale.

Tagasi üles