Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jurmala linnavalitsuse turismi ja välissuhete osakonna juhataja Armands Muiznieks rääkis, et Jurmalas on 43 hotelli ja muud majutusasutust. Kõik hotellid on erakätes, enamik Läti kapitali valduses.
Linnavalitsus püüab käima lükata erinevaid teenuseid, et inimestel jaguks hotellis magamise ja rannas peesitamise kõrval muudki meelelahutust. Kuidas aga talvelgi hotellid turistidega täita, käisid Jurmala ettevõtjad õppimas Pärnu sanatooriumides.
Kui palju turiste suvel Jurmalat külastab?
Meie loeme turistideks neid, kes peatuvad linnas vähemalt seitse ööd, neid oli mullu 60 000. Kui aga lugeda ka ühepäevaturiste, saame peaaegu kaks miljonit. Seda arvu on lihtne kindlaks teha linna piiril müüdavate piletite, rongi ja laevapiletite arvu järgi.
27 protsenti puhkajaist tuleb Venemaalt ja SRÜ maadest, näiteks Valgevene turistide arv kasvab viimastel aastatel jõudsalt. 24 protsenti on lääne turistid: nii soomlasi, rootslasi, sakslasi kui eestlasi on kolm protsenti, peale nende teisigi rahvusi.
Kas kõige enam ihkate oma linna Vene turiste?
On üldteada, et Vene turistid jätavad kõige enam raha maha ja iga turismiobjekt võitleb Vene turistide nimel.
Ajalooliselt on Jurmalale kujunenud vene kuurordi imago, soovime seda pisut muuta ja lääne turule sisse murda. Osaleme rahvusvahelistel turismimessidel ja arendame koostööd sõpruslinnadega.
Aastakümnete jooksul sõlmiti sõpruslinnade leppeid kohtadega, millelt pole meil midagi õppida.
Meie soov on, et sõpruslinnad ei oleks kohad, kuhu linnajuhid sõidavad viisakusi vahendama, puhkama ja jooma, vaid et linn saaks suhtlemisest majanduslikku kasu.
Väga tõsiselt teeme tööd Moskvaga. Näiteks plaanib Moskva linnavalitsus praegu hotelli ostu Jurmalas. Sõlmisime lepingu ühe Moskva rajooniga, kus on 1 800 000 elanikku. Ka ühe Peterburi linnaosaga on leping, samuti Kaasaniga. Nende linnade televisioon näitab meie linna reklaamklippe.
Kui messidel käimine on passiivne turistide meelitamine, siis meie oleme hakanud tegema tihedat koostööd kindlate turismifirmadega. Kutsume nende agente linnaga tutvuma, sest Venemaal on vaja isiklikku kontakti. Teeme ka tuure ajakirjanikele.
Eestlastele linna tutvustamiseks tellis Jurmala Eesti suurimas päevalehes leheküljelise reklaami.
Millega Jurmala elanikud leiba teenivad?
Enamik on hõivatud turistide teenindajatena või käib tööl Riias, me ei taha oma linna vabrikuid.
Millega tegelevad turismiettevõtjad talvel?
Olukord on halb. Pärnu ja Jurmala erinevad selle poolest, et siin pole sanatooriume. Võtsin kord meie ettevõtjad kokku ja sõidutasin nad Pärnu sanatooriumidesse, et näidata, kuidas ka talvel ellu jääda.
Tasapisi oleme hakanud Jurmalas konverentsiturismi arendama.