Eino-Jüri Laarmann: kellelegi on vaja vastuseis tekitada

Eino-Jüri Laarmanni tegutsemisse Pärnu abilinnapeana on suhtunud kriitiliselt mitmed linnaametnikud. Eakat abilinnapead süüdistatakse pealiskaudsuses ja teravas kõnepruugis.

Samal ajal teatakse Laarmanni kui tegudeinimest, kes eraisikuna näiteks pikemalt aru pidamata ehitas Raekülast randa jalgtee, mida kohalik elanikkond taevani kiitis ja keskkonnateenistus manas.

Laarmanni kodanikualgatuseks võib pidada ka jalakäijate silla rajamist üle vallikraavi. Abilinnapeana on Laarmann aga omandanud konfliktse mehe imago.

Eino-Jüri Laarmann, teie tegevusest on jäänud mulje, et tahate lõhkuda ringkaitse, mille moodustavad linnaametnikud, kes ei vahetu linnavalitsuste vahetudes ega lase koalitsioonipoliitikuil küllalt loovalt ja vabalt linnaasju oma äranägemise järgi ajada.

Kas minu väites on terake tõtt või on see eksiarvamus?

Konfliktid on tulnud töö käigus, sest näen väga kiiresti, kui tööga venitatakse, ja saan aru, kui venitatakse sihilikult ning probleeme ei tahetagi lahendada. Kellelegi on lihtsalt vaja vastuseis tekitada. Samal ajal ei huvita mõnd ametnikku, et venitamine toob kahju linna eelarvele.

Mina olen harjunud raha lugema, olgu summad suured või väiksed, ja minu põhimõte on, et välja antud kroonide eest saadakse vastu midagi konkreetset.

Kui linnavalitsuse allasutus sõlmib lepingu, ei tohi see olla mingi üldsõnaline dokument, vaid leppes olgu täpselt kirjas, mida linna raha eest saame, mis täpselt ära tehakse.

Näiteks kevadel olid Pärnu pargipingid korrastamata, sest lepingust ei loe välja, kas pingilaua vahetamine on pisiremont või suur töö, mida leping ei hõlma ja pargihooldaja tegema ei pea. Selliseid vaidlusi pole vaja, sest see raiskab aega.

Tundub, et Pärnu linnamajanduses pole hoogu, kas teie aeg kulubki vaidlemise peale?

Midagi on hakanud ikkagi liikuma. Olen pannud suurt rõhku tänavate kaevamise jälgede kiirele koristamisele. Varem möödus nädalaid, enne kui tänavate läbilõigetest rikutud asfalt korda tehti. Nüüd pannakse konkreetne tähtaeg peale ja tee olgu lubatud ajaks korda tehtud.

Aga mõnel juhul on leppes niivõrd pisike leppetrahv, et ettevõtjal on kasulikum see maksta kui tänav oma järelt korda teha.

Pargipingid, asfaldiaugud - need on väikesed asjad, aga kas linna viimaste aastate valitsemises on silma torganud midagi, mis teie arvates on valesti tehtud?

Üks asi on. Linnal on 150 miljonit laenukoormust. Kas selle võtmine ikka oli õige asi? Laenud pole linnamajandusele andnud midagi peale suure veepuhastusjaama.

Aga kui vaatame neid teie mõistes väikesi asju nagu asfaldiaugud, siis vaadake ringi, missuguses seisus on Pärnu tänavavõrk. See on ületamas juba taluvuse piiri, aga midagi teha ei saa, sest aasta-aastalt summad tänavate remondiks vähenevad. Samal ajal ehitati suure bravuuriga uus raamatukogu, ent juba räägitakse, et haruraamatukogusid sulgeda ei saagi.

Raamatukogu ehitamine oli eelmises koalitsioonileppes kirjas, kuidas saanuks Einar Keldri juhitud linnavalitsus selle ehitamata jätta?

Kõike, mis koalitsioonileppes kirjas, niikuinii täita ei saa, see on algusest peale selge. Vaja on teha valikuid.

Linnavalitsuse üks või teine kabinet võib ju endast mälestusmärke hoonete või ausammaste näol maha jätta, aga lõpuks jõuame ikkagi linnamajanduseni. Tänavavõrk kõigepealt, kanalisatsioon ja sademevee äravoolud on minu prioriteedid.

Vaat need on linna arengusuunad, millest tuleb kinni hoida, sest kultusobjekte on Pärnusse siginenud juba rohkem kui küllalt. Nende ehitamist tuleb pidurdada, olemasolevaid majanduslikult hinges hoida, aga uutele vahendeid juurde anda enam ei tohiks.

Räägime näiteks Rüütli tänava rekonstrueerimisest, aga vajalikke kümneid miljoneid kroone meil selleks pole, juttu saab teha ainult Rüütli tänava remondist.

Mida kultusobjektide all silmas peate?

Meil on rajatud korralik kultuurikeskus, kontserdimaja, kus on muusikakool, galerii, mille eest linn maksab igal aastal kaks miljonit krooni, lisaks allasutuste ülalpidamiskulud. Siis raamatukogu, mis oli üle 50 miljoni kroonine objekt.

Julgete astuda vastu Pärnu intelligentsi jaoks nii tähtsatena tunduvaile ehitistele?

Kultuuriobjekte tuleb arendada, aga praegu on selline seis, et uusi objekte kavandada ja kultuuri alla uusi pindu anda pole enam arukas. Linnamajandus on tähtsam.

Näiteks raisati kümme miljonit krooni uue kunsti muuseumi laiendamisele, neist kujunesid kahtlemata Pärnu kõige kallimad ruutmeetrid.

Kas Laarmanni sild üle vallikraavi jääb alles, nagu ajutiste ehitistega tihti juhtub?

Kui rahvas peab silda seal vajalikuks, siis muidugi, aga kui leitakse, et silda pole vaja, võetakse see ära.

Sild vajaks ülevärvimist, aga ei saa sedagi lubada, sest võidakse öelda, et, näe, Laarmann värvib linna rahaga omaenda silda.

Minu seisukoht on, et jahisadam ei tohi vallikraavi laieneda, sellest kujuneks rikaste kinnine sadam ja vallikraav suletaks.

Kas olete vihapidaja mees?

Mul pole ühtegi vihavaenlast, kui keegi mind selleks nimetab, on see tema asi.

Kui mõtlete, et olen alluvatega karmilt käitunud, siis ühte ütlen ma selle kohta küll: tööd tuleb teha, lahkumisavaldustega vehkivate inimestega pole võimalik töötada.

Peab selget vahet pidama, kas teeme midagi ära üheskoos või tuleb teisel minna. Sellest peab inimene ise aru saama. Mina otseselt kedagi minema ei aja.

Kas usute, et see koalitsioon püsib järgmiste valimisteni ja teie ise abilinnapeana?

Mina olen nagu valge leht, luukeresid mul kapis pole. Koalitsioonis saame küllalt hästi läbi, nii et ma ei näe põhjust, miks peaks enne valimisi midagi juhtuma.

Olen otsekohene inimene, midagi mul varjata pole, mistõttu ütlen ehk mõne asja sirgemalt välja, kui mõni teine poliitikas teeb. Parem rääkida asjust nii, nagu need on, mitte jätta midagi avaldamata või kõnelda sordiini all.