Talupidaja pojast teadlaseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kuna tunnustatud teadlase Mihkel Kase sünnist möödub novembris sada aastat, tähistasid Paikuse inimesed nädalapäevad tagasi tema sünnikoha Tammuru külas mälestuskiviga.

Meditsiiniprofessor, teadlane, pedagoog, humanist ja raadiodoktor Mihkel Kask on enda kohta öelnud: “Ma olen üks lihtne eesti mees.” Too “lihtne” mees on tulevastele põlvedele jätnud üle 150 teadustöö ja tema teenel on meditsiini- ja hügieeniteadmiste levitamine kinnistunud arstiameti lahutamatuks osaks.

Sündis talupidaja peres

Mihkel Kask oli sündinud 16. novembril Pärnumaal Paikuse (varem Kilingi) vallas Tammuru (Kabli) külas talupidaja-veskiomaniku Andres Kase peres. Tulevane silmapistev teadlane õppis Võru ja Pärnu gümnaasiumis, 1923. aastal astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda.

Ülikooli kolmandal kursusel huvitus Mihkel Kask ennetavast meditsiinist ehk hügieenist, millest juhindumine võimaldab vältida epideemiaid.

Kase erialaks sai ja jäigi hügieen. 1933. aastal kaitses Kask väitekirja teemal “Sugemeid Tartumaa tervishoiulistest oludest” ja sai meditsiinidoktori kraadi.

Tartu ülikool taotles andekale teadasele Rockefelleri stipendiumi, mis võimaldas Kasel täiendada end USAs Harvardi ülikooli juures.

Stuudiumi käigus avanes tal võimalus tutvuda Kanada, Prantsusmaa, Ungari, Tshehhoslovakkia, Poola ja Shveitsiga.

Ameerikas Bostonis kohtus eesti arst toimeka Helen Wirthiga Shveitsist. Noored armusid ja Helen otsustas järgneda Mihklile riiki, mille olemasolust tal polnud aimugi. Nad laulatati Tartu ülikooli kirikus. 1938. aastal sündis perre poeg Tõnis ning 1940. aastal tütar Silvia.

Kask jätkas võitlust tervishoiuõpetuse parandamise eest koolides ning pani aluse raadiosaatele “Viis minutit tervisele”, mis sai ülipopulaarseks ja mille eest kuulajaskond ta raadiodoktoriks tituleeris.

Mõistes spordi ja liikumise seost tervisega, võttis Kask 1938. aastal kohakaasluse alusel juhatada ülikooli kehalise kasvatuse instituudi. Instituudi eesotsas oli ta kolm aastat, aastatel 1940-41 töötas Eesti peasanitaarinspektorina ning 1941. aastal toimetas ajakirja Rahvatervishoid.

Rahvavaenlasena Siberis

Repressioonidega alustanud nõukogude võimu haardesse sattus Mihkel Kask mõne nalja pärast. Tema karjäärile kade kolleeg leidis, kuhu kaevata.

Boris Kummi allkirjastatud “Postanovka dlja aresta i obõska” väljaandmisest sai Kask varakult teada ja kihutas öösel Tallinnast Tartu lähedale Vorbusele pere juurde hüvasti jätma. Helen soovitas abikaasal metsa pageda, ent Kask otsustas oma saatusele vastu minna, et peret mitte löögi alla seada. See üürike tund pere keskel jäigi viimaseks korraks, mil Mihkel Kask oma naist ja lapsi nägi.

Kask arrteeriti ja saadeti Siberisse, 15 aastat logistati teda ühest sunnitöölaagrist teise. Kõikjal võitles ta kaasvangide elu ja tervise eest.

Kase saatusekaaslased on avaldanud tänulikke mälestusi tema tegevuse kohta, mis aitas neil laagreis julmusi taluda ja vangistuse üle elada.

Kask pääses Siberist 1956. aastal. Et kõik ta teaduskraadid olid tühistatud, lubati tal Tartu ülikooli hügieenikateedri juures töötada assistendina. Ent kahe aasta pärast pääses võimekas teadlane juhtima hügieenikakateedrit ning 1962. aastal ennistati Mihkel Kasele professori nimetus. Ta jätkas ka raadiotohtrina.

Siberi aastad vajutasid Kase tervisele oma pitseri, 1968. aastal varises ta oma töölaua taga kokku. Kask maeti Vorbuse lähistele kasesallu, mille ta oli oma kätega rajanud.

Repressioonide kartuses põgenes Mihkel Kase pere 1944. aastal viimase laevaga Saksamaale ja sealt turvalisse Shveitsi. Nii Tõnis kui Silvia võtsid Eesti kodakondsuse ja on korduvalt sünnimaad külastanud.

Tõnis Kask on õppinud arhitektiks ja omandanud selles vallas doktorikaraadi. Silvia Imgrüt-Kask on psühhiaatrina pühendunud raskestikasvatavate laste nõustamisele.

Silmapaistvat teadlast Mihkel Kaske meenutab Tartu ülikool rahvusvahelise konverentsiga 14. novembril.

Käesolev lugu põhineb Paikuse valla kodu-uurija Heldor Kääratsi uurimusel, Silvia Imgrüt-Kase meenutustel ja Helbe Merila-Lattiku koostatud leksikonil “Eesti arstid 1940-1969”.

    Tagasi üles