Treimani luteri kirik peab eeloleval pühapäeval oma 136. aastapäeva, mispuhul kiriku sisemus saab uue värvikuue.

Kirik remonditakse ühiskondlikus korras, värvijaiks kaks Treimani meest, isa ja poeg Heinar ja Tauno Mäll.

Viimati remonditi Treimani luteri koguduse kirikut 1997. aastal, mil kirikuhoone sai uue eterniitkatuse, värviti torn ja välisseinad.

Treimani kirik ehitati kuue talu peremehe eestvõttel 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 21. septembril Orajõe palvemajana.

1913. aastal sai kirik uue sindlikatuse, mis oli tehtud “hääst männa puust”, nagu ürikutes kirjas.

Kirikus käib leeriõpetus, peetakse jumalateenistust ning kogudusse kuulub praegu ligi sada inimest.

Maalapp, kuhu puust kirik ehitati, on seotud järgmise legendiga.

Põhjasõja ajal tuli vaenuvägi Riia poolt piki mererannikut rüüstates ja tappes, tuues endaga katku. Küla vähesed ellujäänud kartsid, et pole kedagi, kes neid mataks. Nad kaevasid sinna, kus praegu seisab kirik, suure augu ja jäid, jalad üle augu ääre, surma ootama. Et ehk mõni mööduja ajab kaastundest mulla peale, kui nad seal surnuna lebavad.

Et oodates igav poleks, hakanud naised augu serval sukki kuduma. Aga ära ei surnud, mistõttu peeti paika hiljem kirikule paslikuks.

    Tagasi üles