Noraba vormib metalli lustiga

Teisipäeval avas metallikunstnik Nora Raba Pärnu uue kunsti muuseumis oma ülevaatenäituse töödest, mis valminud nii kuuekümnendatel, kaheksakümnendatel kui tänavu.

Nora Raba on kunstiinstituudi lõpetanud 1963. aastal. Päris varased tööd näitusel ongi 1960ndatest sepised, küünlajalad ja metallnõud, mis tehtud rauast, mida katab põletatud või kohrutatud vask.

Nora Raba on habras ja väikest kasvu naine ning tunnistab, et instituuti viis teda hoopis soov õppida ehtekunsti, kuid kukkus nii välja, et talle avaldasid muljet karmimad materjalid ning vormid. “Mul on suurusehullustus, kujutan esemeid ette suurtena,” selgitab Raba.

Kummalised mereloomad

Nora Raba, kunstnikunimega Noraba, elab Viimsis. Teda inspireerib meri mitmes mõttes. Mere ääres jalutades saab ta energiat ja innustust ning leiab põnevaid rauakobakaid, mis kunstniku fantaasias keerduvad ja kõverduvad kummalisteks mereloomadeks. Neid tuleb ainult natuke järele aidata. “Vana muuli juurest leiab pärast tormi huvitavaid asju,” kõneleb Raba.

Metall on olemuselt maskuliinne ja jõuline, kuid samal ajal külm ja tundetu. Nora Raba on oma seletuse järgi eri loomeperioodidel proovinud, kas metalli annab hinge panna. Vaataja võib muuseumisse tulla ja veenduda, et annab küll.

Eksponeeritud on mitukümmend metallist objekti, nagu kunstnik ise neid nimetab. Sõna “installatsioon” on tema arvates liiga ajutine ja “skulptuur” pretensioonikas. “Skulptor on see, kes on suuteline modelleerima ratsamonumenti,” täpsustab Raba. Skulptuur on temale kujutav kunst, näitusel väljas olevad metallobjektid aga tarbekunst. ”Olen vanamoodne ja konservatiivne ning ütlen lihtsalt, et teen ühe või teise töö, mis jääb alles,” räägib Raba.

Objektid on ülevaatenäituse tarbeks kohale toodud tarbekunstimuuseumi hoidlatest, firmadest, Taebla keskkoolist, Keilast.

1980ndatel lõi kunstnik roostevabast terasest objekte, hiljem on loomelaad teisenenud. Kunstnik katsetab, sulatab metallile tükati lehtkulda, värvib selle üle kirevate värvidega, kombineerib kividega. Raba viimase aja lemmik on aga tänavu sündinud värvikas “Papagoi”.

Vaba vaim ja mängulust

Nora Rabal on kogu elu õnnestunud töötada vabakutselisena. Nõukogude ajal tegi ta vasest autoritiraazhe: taldrikuid, seinataldrikuid, seinaplaate. See töö tõi sisse ning andis kunstnikule võimaluse tegelda suurte objektidega, mis tuli valmistada masinatehases. Nende tegemisel oli vaja mehaanilisi masinaid.

Alumiiniumist ja roostevabast terasest objektid olid 1980ndail moes. Nüüd on taas päevakorral 1960ndate stiil. Ometi pole kunstnik loobunud soovist rauda hingestada.

Raba tunnistab, et pensionärieas on ta muutunud lõbusamaks ega võta elu surmtõsiselt. Ta suudaks ranges laadiski luua töid, mis vastavad peensusteni tellija tingimustele. Aga vabakunstnik Noraba loomelaad on mänguline-värviline.

Pärnu-näituse on kujundanud disainer Taimi Soo. Tema hinnangul on vaatajal siin võimalik jälgida hoovusi, mis tundlikku inimest mõjutavad.

Kujundaja on arvamusel, et just hilisemal perioodil on Nora Raba saavutanud suurepärase vabaduse.

“Tal on oskus näha looduses töödeldud materjale ning objekte ideedena ning need vääristada ääretu vabaduse lustakuse ja mõnuga. Töödes on ilmne tegemisemõnu,” ütleb Soo.