30. oktoober 2003, 05:44
Pärnu: Vana pargi esimene mälestusmärk.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast võimuletulekut 1940. aastal pöörasid kommunistid suurt tähelepanu oma ettevõtmiste õigustamisele rahva silmis ja püüdsid jätta muljet, nagu oleks neid aastakümneid pikisilmi piiri tagant oodatud.
Kapitalistlikud vereimejad olid paljud ootajad maha tapnud, kelle mälestust nüüd tuli jäädvustada.
Pärnus saadi mälestuse jäädvustamisega maha 1. detsembril 1940. Endistelt poliitilise politsei ametnikelt oli välja pekstud 1924. aasta äpardunud riigikukutajate hukkamiskoht ja nende säilmed kirstudesse pandud.
Mööda Riia maanteed toimetati 12 kirstu suure rongkäiguga, mille eesotsas olid Punaarmee aukompanii, orkester ja mitukümmend suurt punalippu, Vanasse parki ning sängitati mulda.
Paika pandi puidust mälestusmärk, mille tipus oli suur veripunane viisnurk nagu oktoobrilapse märk.
Mälestusmärgil domineeris 1924. aasta, sest 1905. ja 1917. aasta sündmuste ohvreid polnud Pärnus kusagilt võtta.
Mälestusmärgi eluiga jäi lühikeseks, sest juba 8. juulil 1941, kui sakslased Pärnusse jõudsid, pani rahvas selle kohe põlema.
Üks Saksa ohvitser jõudis mälestusmärki hädavaevu enne süütamist veel pildistada.
Nõukogude ajal (1958) pandi Vanasse parki kujur Juhan Raudsepa kujundatud tagasihoidlik mälestusmärk ja lisati aastad 1941-1945.
Olaf Esna