Ebavõrdne vanemapalk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonilepingu üks olulisemaid ideid - vanemahüvitis, nagu ka tulumaksu alandamise kava - on suunatud eelkõige jõukate, hästi toime tulevate perede toetuseks. Kes said suuremat palka, saavad ka suuremat vanemapalka.
Kelle sissetulek oli 17 000, saavad seda edasi, üliõpilased ja need, kes ei teeninud midagi, peavad toime tulema 2200kroonise miinimumpalgaga. Viimased võivad juba aasta pärast kuuluda mittetoimetulevate perede nimekirja, sest neil tuleb edaspidi läbi ajada 150kroonise lapsetoetusega.
Miks on vanemapalk seotud sünnitaja eelmise palgaga, on arusaamatu. Seda raha ei anta ju eelneva töö, vaid ikkagi sünnitamise eest. Kõik naised toovad ühtmoodi lapsi ilmale, hoolitsevad ja kasvatavad. Kuhu jääb sünnitajate võrdse kohtlemise põhimõte?
Kardan, et see seadus suurendab veelgi meie niigi ülisuurt majanduslikku kihistumist. Kindlasti pole see seadus, mis lapsi väärtustaks. Tuleks toetada hoopis juba sündinud lapsi ja laste kasvatamist. Ent selle eelnõuga toimitakse vastupidi: kõrge vanemapalk saadakse lastetoetuse määra külmutamisega, mis on juba 1995. aastast vaid 150kroonine.
Ema tööle, isa lapsi hoidma
Ja ega ema last kasvatama peagi. Ta võib juba järgmisel päeval tööle minna. Saab palga ja kuni 11 000 krooni vanemapalka. Ta võib võtta lapsehoidja või jätta oma mehe koju mähkmeid vahetama, isagi võib vanemapalga välja võtta. Kuidas siis nii palju soovitatud rinnaga toitmisega jääb, ei kujuta päris hästi ette.
Maailmas tuntakse praegu muret selle üle, kuidas tiivustada emasid nooremas eas sünnitama, sest paljud lükkavad laste saamist aina edasi.
Otsitakse väljapääsu, meie toimime aga otse vastupidi. Seadus soovitaks kõigepealt head haridust, palka, karjääri ja alles siis, kui need kõik saavutatud, tasuks sünnitama hakata. Sellisel juhul nihkuks meie keskmine sünnitusiga 30-40 eluaasta poole.
Ja kui arvatakse, et kõrge vanemapalk paneb sünnitama, siis miks on koalitsioon teinud rahalised arvestused vaid 400 sünnituse kohta enam kui sel aastal? Näiteks eelmise aasta 13 000 sünniga võrreldes oleks 400 ülimalt kehv näitaja, liiatigi kui selle peale kulutatakse eelarvest 445 miljonit.
IMF soovitas vanemapalka edasi lükata
Mäletatavasti juhtis Rahvusvaheline Valuutafond suvel meie valitsuse tähelepanu sellele, et toetuste tegelik maksumus ületaks tunduvalt maksumuse prognoosid.
Ju siis tahab valitsusliit eelarve parema klapitamise mõttes toetuste kogusummat väiksemana näidata.
Tuletame meelde, et IMF soovitas meile ka nii vanemapalga kui tulumaksu alandamise kava edasilükkamist, sest see viiks eelarve tasakaalust välja. Samuti arvas valuutafond, et oleme ülearu optimistlikud ja hellitame liiga suuri lootusi seoses Euroopa Liidu rahaga.
Samas suurusjärgus ja võtmes vanematoetusi saab aga Euroopas lubada endale vaid rikas Saksamaa. Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuse koodeksi järgi algaks vanematoetus 45 protsendist varasemast palgast.
Väärtustagem parem laste kasvatamist
Üle-eestiline ühendus Eesti Lapse Eest saatis hiljuti oma pöördumise ministritele Paul-Eerik Rummole ja Marko Pomerantsile, Riigikogu esimehele Ene Ergmale ja Riigikogu sotsiaalkomisjonile, mida juhatab Mai Treial, kus oli muuhulgas öeldud: Eestis elab üle poole peredest vaesuse piiril. Väga paljudele peredele, kel on soov ja valmisolek lapsi saada, ei ole peamiseks majanduslikuks takistuseks sünnitusjärgne ajutine sissetulekulangus, vaid pikemaajalise kindlustunde puudumine ning laste arvust tulenev majanduslike võimaluste ahenemine.
Need takistused aitaks kõrvaldada see, kui riik väärtustaks juba sündinud lapsi ja pakuks peredele tuntavat tuge suuremate peretoetuste näol.
Mõistagi ei saa sündide arvu suurendamine olla eesmärk omaette. Teha seda aga jõukamate eelistamise valemi läbi on lausa küüniline.
Toetama peaks ikka neid, kes abi vajavad, mitte neid, kes endaga hästi toime tulevad.
Keskerakonna arvates võiks vanemahüvitise ülemmääraks olla ühe kuu keskmine palk, mida tuleks maksta vähemalt poolteist kuni kaks aastat. Ülejäänud raha tuleks suunata lastetoetuste tõstmisele.
Marika Tuus, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (Keskerakond)