Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
USA presidenti George W. Bushi häirivad süüdistused 2000. aasta presidendivalimiste tulemuse ning tema ebaselge sõjaväeteenistuse kohta.
2000. aasta presidendivalimised olid USA ajaloo kurnavaimad tänu demokraadi Al Gorei ja vabariiklase George W. Bushi tihedale rebimisele. Otsustavaks tandriks sai Florida - saatuse irooniana osariik, kus kuberner on George W. Bushi noorem vend Jeb.
Lõpptulemusena selguski, et Bushi poolt oli antud kokku 50 456 167 häält.
Seevastu Al Gore kogus pool miljonit häält rohkem (50 996 064), kuid kaotas valijameeste arvult. Korduslugemisel selguski, et Florida üle kuuest miljonist häälest tulenevad 25 valijameest võitis Bush omale vaid 537 enamhäälega.
Paraku ongi Ameerika valimissüsteemi üks veidrusi see, et kuigi üleriigilises shows võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud, annavad osariigid erinevalt valijamehi, kelle arv otsustab uue presidendi. Valijamehi (electoral votes) sai Bush 271 ja Gore vaid 266.
Juba 2000. aasta presidendikampaania ajal kaevasid demokraadid välja Bush-juuniori teenistuskäigu USA relvajõududes. Levinud arvamuse kohaselt püüdis noor Bush säästa end Vietnami sõtta saatmisest, astudes kaks nädalat enne Yalei ülikooli lõpetamist USA Rahvuskaardi õhujõududesse.
Bush teenis aega koduosariigis Texases, õppides hävituslenduriks. 1972. aastal (Vietnami sõja ajal pikenes ajateenistus USAs kuuele aastale) komandeeriti ta Alabamasse.
Väidetavalt tegeles ta seal kõige muu kui riigi teenimisega ja selle väite kummutamiseks avaldaski Valge Maja presidendi armeeteenistust puudutavad dokumendid, tehes Bushile õigupoolest karuteene.
Nimelt selgub, et 1972. aasta lõpus ja 1973. aasta alguses on tühikud - Bushi tegemistest pole mingit jälge. Demokraatide esimees Terry McAuliffe järeldab, et Bush oli sel ajal AWOL - absent without leave - eesti keeles sõjaväest hüppes.
Hüppesolemise versiooni kasuks räägib seegi, et Valge Maja ei suutnud kõnealusest ajavahemikust leida ühtki Bushi teenistuskaaslast, kes võinuks kinnitada, et Bush osales sõjaväelises väljaõppes.
International Herald Tribune tsiteeris küll Valge Maja avaldatud Texase Rahvuskaardi õhuväe personalidirektori 1969-1995 erukolonelleitnant Albert Lloydi memo, kes väitis, et Bush täitis oma sõjaväelised kohustused rahuldavalt.
Valge Maja kinnitas varem, et 1973. aastal sai Bush sõjalist väljaõpet Ellingtoni õhujõudude baasis Houstonis, kuid mais 1973 on kaks sealset ohvitseri tunnistanud, et ei saanud anda hinnangut Bushi väljaõppele, kuna polnud teda eelneva 12 kuu jooksul näinudki.
Bushi nooruse ajal kutsuti Rahvuskaardi võitlejaid Vietnami sõtta harva. Hiljutises intervjuus telekanalile NBC tunnistas Bush, et poliitilistel kaalutlustel ei tikkunud ta kunagi Vietnami, kuigi toetas valitsuse poliitikat ja oleks läinud sõdima, kui teda oleks teenistusse kutsutud.
Bushi militaarne külg paistab eriti haledana, võrreldes tema vastase senaator John Kerryga.
Vietnami sõja ajal oli Kerry Mekongi deltas patrulliva kaatri komandör, sai mitu korda haavata ja teda autasustati USA kõigi kõrgemate medalite ja ordenitega, teiste hulgas on nii Hõbetäht kui Purpursüda.
Demokraatidest presidendikandidaadiks pürgijaid osaleb eelvõistlusel veel viis, kuid Vene päevaleht Izvestija on juba kindel, et Kerryle pole jäänud enam arvestatavat konkurenti.