Kihnu laevad tüürivad eri suunda

Samal ajal kui maavalitsus valmistab ette riigihankekonkurssi vedaja leidmiseks Kihnu ja mandri vahel, tegi Kihnu vallavolikogu väikesaarte komisjonile ettepaneku anda laevaühenduse pidamine riigifirmale.

Kihnu vallavolikogu üleeilses pöördumises leitakse, et riigifirma vedajaks valimine kaotaks parvlaevaühenduse killustatuse sadamate vahel ja aitaks vältida ebatervet konkurentsi, mis lõhestab saare kogukonda kahte leeri.

Praegu viivad kihnlasi Munalaidu vallavanem Johannes Lease firma OÜ Kihnu Liin ning Pärnu kohaliku ettevõtja ja vallavolikogu liikme Annely Akkermanni juhitav OÜ Kihnu Veeteed.

Laeva on igaühel vaja

Saarte ja mandri vahelise laevaühenduse taasriigistamise pakkus esimesena välja majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, kellel sai kõrini operaatorite käitumisest Saaremaa liinikonkursil. Kihnu vallavolikogule ministri mõte meeldis, sest nende arvamust mööda tagaks see riigi raha läbipaistva, sotsiaalmajanduslikult otstarbeka ja saareelanike vajadusi arvestava kasutamise.

Ükskõik millisel operaatoril on reisijate vedamiseks vaja laeva. Riigile kuuluv parvlaev Jõnn on 2008. aastani renditud OÜ Kihnu Liinile, Kihnu ja Munalaiu vahet sõitmiseks sobiv uus parvlaev maksaks 50-90 miljonit krooni.

Küsimusele, kas Kihnu Liin oleks valmis enne 2008. aastat Jõnni riigile tagasi andma, vastas Leas: “See on valitsuse ja Kihnu Liini vaheliste läbirääkimiste teema. Oleme valmis rääkima valitsusega, aga mitte mingil juhul maavalitsusega, kes meid on laimanud.”

Akkermanni sõnul pole sellist laeva, mis Kihnu-Pärnu ja Kihnu-Munalaiu vahet sõitma sobiks, veel tehtud. Kihnu Veeteedele Norrast ostetud Reet on Munalaidu sissesõiduks liiga suure süvisega (3,09 m), Jõnn (süvis 2 m) ja Kihnu Veeteede uus laev Amalie (süvis 2,2 m) aga liiga väikese autotekiga.

Kihnu Veeteed sõidab Pärnu vahet reisiparvlaevaga Reet, mille salongi mahub 168 reisijat ja tekile 24 autot. Kihnu ja Munalaiu vahel sõitmiseks on valmis konkureerima Kihnu Veeteede Amalie (salongis 65 reisijat ja tekil 12 autot) ning Kihnu Liini Jõnn (mahutab 102 reisijat, neist katuse all pooled, ja 12 autot).

Üleöö ei tohiks kurssi muuta

Norrast kahe parvlaeva ostmiseks äriplaani tehes arvestas OÜ Kihnu Veeteed riigidotatsiooni, piletitulu ja kommertsreisidega. 2,4-2,7 miljoni krooni suurune dotatsioon moodustaks tuludest Akkermanni hinnangul kaks kolmandikku.

“Kui riik otsustab riigifirma kasuks, oleme valmis laevu müüma,” ütles Akkermann. “Laevad on ostetud osanike omafinantseeringu, mitte pangalaenu eest.”

Osaühingu Kihnu Veeteed omanikeks on 33 protsendiga AS Transcom (Rein Kilk), 16,5 protsendiga Priit Haller, 16,5 protsendiga OÜ Kentarius (Hanno Haamer) ja 24,9 protsendiga AS Kihnurand (Annely Akkermann, Valdo Palu ja Arvo Saare). Ülejäänu ehk ligi kaheksa protsenti kuulub töötajatele, Akkermanni enda osalus on kokku alla kümne protsendi.

Pärnu maavalitsuse majandusnõuniku Raivo Kuke väimehe, sadamakapten Jaanus Jürivete osalus Kihnu Veeteedes on Akkermanni andmeil 0,8 protsenti. Kevadel süüdistas ajaleht Postimees Kukke selles, et ta Jürivete osalusega firma Kihnu ja Pärnu vahet sõitma valis.

Kui riik otsustab parvlaevaühenduse riigifirma kätte anda, võiks ta seda Akkermanni arvates teha kahe aasta pärast. “Siis oleks riigil aega struktuuri üles ehitada ja praegused operaatorid ei lõpetaks pankrottidega. Olukord, kus veebruari lõpus veel ei teata, kes aprillis liinile läheb, pole ju normaalne,” kirjeldas ta ärikliima heitlikkust.

Ettevalmistusaja vajalikkusega oli päri ka maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu, kes praegu valmistab ette Kihnu-Munalaiu ja Kihnu-Pärnu parvlaevaühenduse riigihankekonkursse. Varem seisis asi mandri ja Kihnu vahelise ühendustee määramise taga, mille valitsus eelmisel neljapäeval otsustas.

Võitja selgitatakse kuueks kuni kaheksaks aastaks

Riigihanke pikkuseks planeeritakse kuus kuni kaheksa aastat, selle aasta dotatsiooni suurus on 2,7 miljonit. Võitjaks osutub see, kes selle raha eest rohkem reise korraldab.

“Viimastel aastatel on Jõnnile reisi eest makstud 5600 krooni. Kui Kihnu Liin jääb selle juurde, suudame esitada odavama pakkumise. Kui Kihnu Liin tuleb hinnaga 3000, oleks põhjust temalt eelmiste aastate dotatsiooni tagasi küsida,” viskab Akkermann kinda.

“Ei hakka mingit summat kommenteerima, sest pole riigihanke kutsedokumente näinud,” jätab Leas pakkumise ärisaladuseks.

Konkurentide vahel põhjustab hõõrumist asjaolu, et Jõnn on Kihnu Liini käes tasuta, Kihnu Veeteed on aga kahe laeva ostmiseks kulutusi teinud. Akkermanni jutu järgi oleks tingimused võrdsed, kui Jõnnile määrataks aastarent 20 protsenti turuhinnast (Kihnu Veeteed amortiseerib laevad viie aastaga), Rahu sõnade kohaselt pole selliseid tingimusi võimalik kehtestada.

Kes jõuab kiiremini?

Maavalitsus valmistab riigihankekonkursse ette senikaua, kuni valitsus pole andnud teistsugust korraldust. Väikesaarte komisjon, mille poole Kihnu vallavolikogu pöördus, on valitsuskomisjon, mille soovitustega valitsus väikesaarte kohta otsuseid tehes arvestab.

Rahu andmetel võib maavalitsus riigihankekonkursid välja kuulutada selle nädala lõpus või järgmise alguses. Kui kohtuvaidlused uute lepingute sõlmimist pidurdama peaksid, pikendatakse vanu lepinguid: üks veab Munalaidu ja teine Pärnu. Sellisest lahendusest pole huvitatud kumbki osapool.

Tagasi üles