Pajusalu ja Nõmmsalu tahaksid jätkata Prantsusmaal

Pärnust hooaja lõpuni Prantsusmaale laenatud võrkpallurid Jaanus Nõmmsalu ja Raimo Pajusalu tahaksid, vaatamata Toulouse’i meeskonna nukrale seisule, kehvale läbisaamisele treeneriga ja Nõmmsalu jalavigastusele, sügisel välismaal jätkata.

Toulouse’i meeskond kukub pärast ühe põhiründaja Nõmmsalu jalaluumurdu ilmselt Prantsusmaa kõrgliigast välja. Missugused otsused klubi juhatus teeb, kas välismängijaid vajatakse või on pärnakad mõne teise meeskonna ülematele silma hakanud, selgub õige pea. Praegu on Pajusalu ja Nõmmsalu Toulouse’is, Pärnu Postimehe küsimustele vastasid Eestimaa ärakaranud võrkpallipojad meilitsi.

Kuidas kommenteerite Toulouse’i meeskonna esinemist?

Pajusalu: Mina olen mänginud kolm kohtumist, me kaotasime need kõik. Tõsi, kaks mängu oli liidritega.

Nõmmsalu: Viimases võidumängus sai viga meie põhisidemängija, sealt alates ei saa me mängu sujuma. Minul läksid esimesed mängud väga hästi.

Kas olete põhikoosseisus või nühite varumeeste pinki?

Nõmmsalu: Ega meid siia pingile renditud, minu jalavigastuseni olime mõlemad põhis.

Pajusalu: Mind võeti teises mängus välja, kuna mul tekkisid treeneriga bloki osas arusaamatused. Ta vist ei saanud ise ka aru, mida tahtis.

Kuidas suhtuvad teisse meeskonnakaaslased, treener, publik, ajakirjandus?

Pajusalu: Üllatuseks ei olnud kohanemisega raskusi, mehed suhtusid minusse esimesest trennist peale nii, nagu oleksime aastaid koos mänginud. Raske on mõista Kamerunist pärit, 15 aastat tagasi Prantsusmaale mängima tulnud ja nüüd mõne aasta treenerina töötavat meest. Aga nagu teistelt mängijatelt kuulen, pole see probleem mitte üksnes mulle ja Jaanusele. Kui paljus muus jääks Toulouse’i klubi Pärnule alla, siis meie publikul ja eriti fänniklubil oleks siit palju õppida.

Nõmmsalu: Publik on Toulouse’is suurepärane. Kohalikud fännid istuvad eraldi sektoris, laulavad, tantsivad ja teevad trummidel meeletut lärmi. Aga niisama trummikilede peksmist ei ole, antakse teistele tantsimiseks rütmi.

Millisel kohal võiks olla Prantsusmaa kõrgliigas Pärnu mullune supermeeskond?

Pajusalu: Meie mullune meeskond võiks olla esikuuikus, aga kolme sekka kindlasti asja ei oleks.

Nõmmsalu: Esimesed viimastele kingitusi ei paku, aga meeskondade tase on ühtlane. Viimases voorus kaotas isegi Tours.

Kas on ka üllatuslikke momente?

Pajusalu: Üks alguses muigama pannud erinevus Eesti võrkpallist on, et siin on kohustus enne igat mängu vastasele oma ükskõik millisest mängust videolint anda.

Kas Prantsusmaal on trennid teistsugused kui Pasi Rautio omad Pärnus?

Pajusalu: Erinevusi on rohkem kui sarnasusi. Siinne treener rõhub rohkem mitmekülgsusele, aga Pärnus oli suhtumine treeningusse töisem. Jõutreeningud on siin kaks korda kaks tundi nädalas.

Nõmmsalu: Nii pallisaalis kui kangiruumis on väga häid harjutusi ja selliseidki, mille mõttest ma aru ei saa. Jõusaalis tuleb teha ära neli kindlat harjutust ja siis ise võimalikult palju juurde.

Kuidas on lood palga, transpordi, elamise ja muu eluoluga?

Nõmmsalu: Selles sfääris pettumusi ei ole, kõik on vägagi korras. Oleks veel korteris korralik ahi, milles kanakoib pruuniks lasta, siis võiks öelda, et superluks.

Pajusalu: Transpordiks on meil jalad, sest elame saali lähedal. Pikematel sõitudel aitab autoga treener või mõni mängija.

Kas lähete sügisel kaubaks või saadetakse teid koju tagasi?

Nõmmsalu: Hooaja lõpus, mina nüüd oma kipsis jalaga varemgi, tuleme muidugi koju. Edasise suhtes küsis Toulouse’i mänedzher, kas tahaksime ja saaksime edaspidigi Prantsusmaal mängida. Eks muidugi tahaksime.

Pajusalu: Tuleviku kohta on küsitud palju, aga mingit kindlamat juttu ei ole kellegagi olnud.

Mida vabal ajal teete?

Pajusalu: Loen kodunt kaasa võetud raamatuid ja õpin, sest koju naastes on mul vaja ülikoolis mõni asi ära õiendada.

Nõmmsalu: Minagi õpin ja loen. Oleme kolanud siinses ilusas vanalinnas ja käinud kinos, kus, muide, on pilet odavam kui Tallinnas.

Kas koduigatsust juba või veel tunnete?

Nõmmsalu: Koduigatsust on terve kuhi. Tahaks paljusid inimesi näha, kodus on palju tegemist.

Pajusalu: Igatsus poeb vahel põue küll. Aga teades, milline ilm Eestis on, see leevendub.

Kas Lõuna-Prantsusmaal on suur kevad käes?

Pajusalu: Siin on midagi Eesti külmema suve taolist, 17 ja 20 soojakraadi vahel.

Kuidas teil lood prantsuse keelega on?

Nõmmsalu: Mõni sõna jääb külge, aga ma pole keelega väga vaeva näinud. Kui jään siia, ei ole keele õppimisest vist pääsu.

Pajusalu: Numbrid ja nädalapäevad on selged, mõni treeningutel palju korratav fraas ka.

Kes tuleb teie arvates Eesti meistriks?

Pajusalu: Pärnu võidab, Sylvester on teine ja Tartu kolmas.