Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1709. aastal kaotas Rootsi kuningas Karl XII Poltaava lahingu ja Rootsi sõjalisel suurvõimul oli lõpp. Vene vägede massid hakkasid valguma Eestimaale, kus rootslastest polnud neile enam vastuhakkajaid.
27. juunil 1710 jõudis Pärnumaale kuus ratsapolku venelasi kindral Rudolf Felix Baueri juhtimisel ja asus laagrisse Sauga mõisa. Esimese kapitulatsiooninõude lükkas Pärnu linn tagasi.
Kuidas Pärnu alistus
Pärnu komandant ooberst Jacob Heinrich von Schwengelm püüdis organiseerida vastupanu, kuid linnas möllanud katk oli harvendanud kaitsjate ja linnakodanike ridu niivõrd, et edasine vaenutegevus osutus võimatuks.
10. augustil nõuti uuesti kapituleerumist ja sõjanõukogu otsustas alistuda, mis toimuski 12. augustil. Pärnu alistumisel oli elus veel 47 kodanikku, 19 selli ja õpipoissi ning kahest Rootsi rügemendist oli ellu jäänud vaid 134 meest. Neistki läks enamik varsti üle Vene väkke.
Pärnu ja tema eeslinnade 1670 elanikust niitis katkuvikat 1151, võttes lisaks veel teadmata arvu sõjapagulasi ning sõdalasi.
1711. aastal tegi tsaar Peeter I Eestimaal inventuuri ja külastas neid linnu, mille Vene väed olid vallutatud. Pärnusse jõudis Peeter I detsembri lõpul ja viibis siin mõne päeva.
Tsaari heaks pole millestki kahju
Pärnule säilitati alistumisel kõik eesõigused ja nüüd tuli uut valitsejat väärikalt vastu võtta. Paraku oli linnakassa tühi, sest sõja tõttu oli kauplemine soikunud. Ei jäänud muud nõu kui pöörduda linnakodanike poole.
Väike Gild annetas 19, Suure Gildi altermann Johann Wulff Wiener 20 ja tsunftid 19 riigitaalrit. Ellujäänud pürjelid pistsid samuti näpud kukrusse ja nii saadigi kokku 216 riigitaalrit ja 56 valget (1 riigitaaler = 64 valget). Üldse läks keisri ja tema kaaskonna vastuvõtt koos hoonete remontimisega maksma 441 taalrit.
Et meie armas Pärnu linn sõjale ja katkule vaatamata üks äraarvamata rikas linn oli, sellest saame aru, kui loeme, mida kulutati Peeter I vastuvõtuks.
26 loodi muskaatpähkleid, pool naela kardemoni, 10 loodi kaneeli, 3 untsi mõrumandleid, 1/8 naela suuri nelke, 5/8 naela nelke, 0,75 naela pipart, 1,25 naela ingverit, 15,5 loodi safranit, 0,25 naela roosivett, 25 toopi õlleäädikat, 5 naela mädarõigast, 7 naela oliiviõli, 3 vaadikest sissetehtud ingverit, 16,75 naela kanaariõliga segatud suhkrut, 18 naela suhkrut (maksis 6 taalrit ja 48 valget), 20 naela rosinaid, 10 naela riisi, 14 naela korinte, 10 naela mandleid, 6 naela suhkruleiba, 45 naela ploome, 1 lood sõelutud rukkipüüli, 4 lõhekala, muid kalu (6 riigitaalri ja 9 valge väärtuses), 1 vaadike austreid, 1 vaadike sardiine, 1 kast kompvekke, 1 tünnike sissetehtud õunu, 1 tünnike pirne, 10 lüübeki mettvorsti, 4 härjakeelt, 2 sinki (kumbki 39 naela), 14 naela pekki, 212 muna, 15 metslindu, 45 kana, 13 kalkunit, 16 hane, 1 metsis, 2 jänest, 2 härga, 1 nuumsiga, 3 põrsast, 4 lammast, 3 vasikat, 19 toopi prantsuse viina, 10 Liivimaa naela võid, 3 vaati kanget õlut, 1 vaat halba õlut, 1,5 toopi rukkiviina 20 valge eest, 3 raamatut kuld-, 1 raamat hõbe- ja 6 raamatut postipaberit, 2 raamatut halli paberit, 4 salvrätti, 2 hõbelusikat, 1 tinataldrik, 1 sulepadi, 1 aluspadi, 1 väike padi, 1 voodilina, 100 vasknaela (maksumus 12 valget), pool naela rohelist värvi ja veerand naela punast värvi.
Lõpuks maksti koristajatele nende töö eest üks riigitaaler ja 60 valget.
Kena kõik, aga kuhu kadusid padjad, linad, lusikad ja tinataldrik?
Maja, kus Peeter I Pärnus peavarju sai, asus Rüütli 15 ja hävis viimase sõja ajal. Praegu on selles kohas taksopeatus.
10. mail 1720 on Peeter I teistki korda Pärnus käinud ja tookord kulus Sauga mõisas tema kostitamiseks 2 ankrut parimat õlut, 2 Liivi naela sõelutud püüli ja 2 rasvast lammast. Nii kirjutas Vene tsaari Pärnu-käikudest ajaleht Võitleja juulis 1963.
Olaf Esna