/nginx/o/2008/11/13/93450t1h10ee.jpg)
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Kas tööandja saab mind vallandada, kui ei ole enne mulle ühtegi käskkirja teinud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu 1. juulil jõustunud töölepingu seadusega (TLS) tunnistati kehtetuks töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ja enam ei saa töötajat käskkirjaga karistada.
Kehtiva TLSi § 88 alusel võib tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja käitumine otseselt häirib tööd, töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.
Üldjuhul eeldatakse, et tööandja teeb töötajale enne lepingu ülesütlemist hoiatuse, seega annab talle võimaluse end parandada. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Hoiatus võib olla tehtud suuliselt, kuid vajadusel peab tööandja seda suutma tõendada. Hoiatusest peab selguma, mida töötajale ette heidetakse, ning on soovitav viidata sellele, et rikkumise jätkumisel võidakse tööleping üles öelda.
Töölepingu ülesütlemisest etteteatamise üldine tähtaeg sõltub töötaja töötamise kestusest ja on 15-90 kalendripäeva. Etteteatamistähtaega järgimata võib töölepingu üles öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlema huve arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Näiteks arvestades töötaja varasemat käitumist ja töössesuhtumist, võib eeldada, et ta ei täida korrektselt tööülesandeid või jätkab kahju tekitamist etteteatamistähtaja jooksul.
Vaidluse korral peab tööandja tõendama, miks tegemist oli niivõrd raske rikkumisega, et ta pidas põhjendatuks lepingu ülesütlemist hoiatamise ja etteteatamiseta.
Kokkuvõtteks: töötaja käitumine annab enamasti aluse lepingu ülesütlemiseks siis, kui töötajat on enne hoiatatud ja ta on jätkuvalt lepingut rikkunud.