Eile hommikul Tallinna lennujaama kõrval Ülemiste järvel hädamaandunud Poola kaubalennukit tabas mootoririke.
Ülemiste järvel maandunud lennukit tabas mootoririke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingist saabunud Poola firma EXIN kaubalennuk An-26 soovis hommikul kella kümne paiku Tallinna lennuväljal maanduda, kuid katse ebaõnnestus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud pressikonverentsil selgitati, et kullerfirma DHL kaupa vedanud transpordilennuki piloot teatas ebaõnnestunud maandumiskatse järel lennujuhtimiskeskusele, et An-26 mootor ei tööta. Seejärel kaldus lennuk kursist vasakule, mis andis ekspertidele alust arvata, et rike tabas lennuki vasakut mootorit.
Lennuk tõmbas telikud sisse tagasi ja püüdis maandumiseks uuele ringile minna. Siis aga katkes lennujuhtimiskeskuse ühendus piloodiga.
Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles Postimees.ee-le, et lennujaama turvasalvestistelt näeb, et lennuk üritas maanduda, kuid sellel ei olnud telikud väljas.
Seejärel ei suutnud lennuk enam kõrgust võtta ja tegi hädamaandumise Ülemiste järve jääl. Sakkov kinnitas, et salvestiselt on näha vaid üks maandumisüritus.
Ametiisikute teatel võttis EXINi lennuki piloot otsuse hädamaanduda vastu ise.
Paakidest lekkis kütust
Häirekeskus sai teate järvejääle kukkunud lennukist kell 10.21. Esimesena tõttas sündmuskohale lennujaama päästeteenistus, kelle peagi vahetasid välja tavapäästjad. Appi sõitsid Põhja-Eesti päästekeskuse operatiivkorrapidajad, neli päästemeeskonda ja kiirabibrigaadid. Samuti viidi kohale päästeameti erivarustus.
Lennukis olid neli poolakast meeskonnaliiget ja kaks kaubasaatjat. Päästeameti kinnitusel on kõik pardalviibinud elus, kiirabi kontrollis nende tervist ja üks inimene toimetati haiglasse.
DHLi Baltikumi juhi Kristina Laaneotsa väitel oli tegu regulaarlennuga, mis iga päev vahendab kaupa Tallinna ja Helsingis asuva ettevõtte transiidikeskuse vahel.
Hädamaandumise järel hakkas transpordilennukist kütust lekkima. Piloodi sõnutsi oli sõidukis kolm tonni lennukibensiini.
“Kütuseks on lennukibensiin, kuna see on propellerlennuk. Kõigepealt oli ülesandeks ära hoida leke lennuki tiibades olevatest paakidest. Minule teadaoleva info kohaselt on ühest nõrk leke, teisest tugevam. Hinnanguliselt lekib kütust kuni kolm liitrit minutis,” rääkis päästeameti peadirektor Kalev Timberg tund pärast maandumist.
Lekkekohtade alla tehti lume sisse vannid, mille alla pandi kile, et kütus ära ei voolaks. Kütuse väljapumpamise muutis keeruliseks tõsiasi, et raskeid sõidukeid järvejää ei kanna ja pumpamisnõud tuli vedada väiksemate masinate nagu ATVdega.
Joogivee kvaliteet ohus
Olukorra muutis kurioosseks, et pealinlased saavad joogivee just Ülemiste järvest ja kütuseleke ähvardas selle kvaliteeti rikkuda.
AS Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Priit Koff ütles, et ettevõttel on puhta vee varu 20 tunniks ja asjatundjad jälgivad eriti hoolikalt veepuhastusjaamas linna veevärki voolava joogivee kvaliteeti. Kui tuvastatakse mingitegi parameetrite halvenemist, lisatakse kohe kemikaale, mis tagavad joogivee täieliku vastavuse kõigile normidele.
Ülemiste järve maht on 17 miljonit kuupmeetrit ja veepuhastusprotsess võtab umbes 15 tundi.
“See tähendab, et meil on alati olemas küllaldane varu, et aru saada, kui suure reostusega on tegemist,” rääkis Koff. “Meil on kindlasti kriisiplaanid, mis käivituvad siis, kui asjaolud on selgunud.”
Varitses uppumisoht
Kütuselekke kõrval raskendas õnnetuse tagajärgede likvideerimist oht, et lennuk vajub läbi järvejää. Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava sõnas, et lennuk vahepeal pisut vajus, kuid umbes 13.20ks olid päästjad suutnud selle peatada ja töötasid olukorra stabiliseerimise nimel. Selleks asetati lennuki kere ja tiibade alla latte ning prusse.
Lennuki tegi raskemaks pardal olev kaup, mida DHLi teatel oli neli tonni. Kaupa polnud võimalik kohe maha laadida, kuna sellele pääseb ligi õhusõiduki kõhu kaudu, mis on vastu jääd.
Enne toestamist vajus läbi jää lennuki kabiiniosa. Pressikonverentsil kinnitati, et kabiin oli vees umbes akendeni, vee sügavus õnnetuskohas on poolteist kuni kaks meetrit. Kohe alustati ettevalmistusi, et lennuk vintside abil maale tõmmata.
Pea- ja siseminister väitsid eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti tuleb selle õnnetusega hästi toime.
Valmisolek oli olemas
Siseminister Marko Pomerants märkis, et kui eeldada, et nii lennujaam kui järv on seal, kus nad asuvad, ei jäägi üle muud varianti, kui riigil peab olema võimekus reageerida.
”Õnneks pole lennukeid sinna palju kukkunud, pigem kukutakse lennuvälja teise otsa,” tõdes Pomerants.
Peaminister Andrus Ansip vastas ajakirjanikele, et tema hinnangul ei ole mingisugust põhjust kaaluda lennujaama kolimist. “See võiks juhtuda ehk 50 aasta pärast,” kommenteeris ta. Hoopis lennukeid tuleks tema hinnangul siia juurde meelitada.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg kinnitas, et amet on kaua harjutanud tegutsemist juhuks, kui lennuk Ülemiste järve kukub.
“Mäletan neid asju: minu meelest on viimased 50 aastat seda võimalikku õnnetust läbi mängitud, et lennuk maandub järve. Aga kogu aeg on mängitud raskemat varianti, kui lennuk tuleb vette. Siis oleks väga kiire asjaga, siis mingit kütuse ümberpumpamist ei saaks toimuda, ainult puhastus,” sõnas Timberg.