/nginx/o/2010/03/20/334845t1hb457.jpg)
Tänavune külm, lumerohke ja tuuline talv on meile meelde tuletanud, et elame põhjamaal ning õues läheb vaja sooje riideid ja sobivaid jalanõusid. Suured küttearved kinnitavad, et meie korterelamudki, mis on ehitatud aastaid tagasi, vajavad soojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid renoveerimist.
Eestis piisab näiteid rekonstrueeritud korrusmajadest. Need tõestavad, et jutud energiasäästu võimalikkusest korterelamutes ei ole müüt, vaid tegelikkus.
Linnapildis näeb enamasti, et elamutel on soojustatud kas ainult otsaseinad või renoveeritud vaid katus. See ei ole mõistlik!
Suurima efekti saamiseks tuleb hoonet kindlasti vaadata kui tervikut, sest täielik rekonstrueerimine annab suurema küttekulude kokkuhoiu kui osaline ja investeering ei kasvata elanike igakuiseid kulusid. Näiteks näidisrekonstrueerimise tulemusena terviklikult uuendatud korterelamus Tallinnas Paldiski maantee 171 vähenesid küttekulud poole võrra. Koos ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisega paraneb kogu hoone sissekliima. Vähetähtis pole seegi, et rekonstrueerimisest tulenev ebamugavus kestab üks kord ja mõni kuu, mitte igal aastal mõne kuu.
Praeguses majandussituatsioonis on laenuotsuste tegijad tulvil hirme ja otsustusraskusi. Inimesed küsivad: aga mis juhtub, kui teised ei maksa, kas siis mina pean nendegi eest maksma?
Sellise hirmu ja kahtluse hajutamiseks on KredExil korterelamu renoveerimislaenu käendus, mis makseprobleemide tekkimisel annab korteriomanikule väljavaate taotleda KredExilt maksepuhkust ja laenumaksete tasumist enda eest. KredEx tasub laenuvõtja eest laenumakseid kuni 12 kuud, võimaldades selle aja vältel probleemid lahendada. KredExi tasutud laenumaksed tuleb tagasi maksta aasta jooksul laenulepingu lõppemisest. Positiivne on seegi, et laenuvõtmisel ei ole vaja seada hüpoteeke: korterelamutele antakse laenu rahavoogude (remondifondi maksed) vastu. KredExi käendusega saavad laenu needki majad, kus ei ole moodustatud korteriühistut.
Terviklikku rekonstrueerimist peljatakse sageli ette võtta seetõttu, et elanikud kahtlevad, kas nad suudavad korterelamu täielikku uuendust rahastada.
Tegelikult aitab kompleksne rekonstrueerimine saavutada maksimaalse energiasäästu, küttekulude kokkuhoid katab pika perioodi jooksul rekonstrueerimiseks tehtud investeeringu ja elanike igakuine maksukoormus ei suurenegi.
Maksekoormuse muutus sõltub muidugi maja praegusest olukorrast, teostatavate tööde mahust (mida rohkem tehakse, seda suurem sääst), laenu pikkusest ning senistest remondifondi maksetest. Meie kogemused näitavad, et küttekulude kokkuhoiu arvelt on küllalt pika tähtajaga laenu korral võimalik tasuda igakuised laenumaksed.