Jaapani teetseremoonia kujutab endast lausa teadust

Kertu Bramanis (vasakul) ja Haruyo Allikivi tutvustamas Jaapani kultuuri. Naised tunnistasid, et tunnevad Eestis elades enim puudust Jaapani toidust. Foto: Ants Liigus

Läinud nädalavahetusel võisid pärnakad osa saada jaapanlanna ja eestlanna juhitud Jaapani teetseremooniast, mis, nagu selgus, pole üksnes uks teise rahva tavadesse, vaid tõusva päikese maa kultuuripüramiidi tipp.

Iidne traditsioon tähendab kindlaid, mõtestatud liigutusi kõrvuti budistliku filosoofiaga, mis avanevad alles sellele, kes seda tseremooniat on toimetanud vähemalt 1000 korda.

“Teejoomise rituaalis kohtuvad kalligraafia, keraamika, toidukunst, filosoofia, arhitektuur ja pargikunst. See on kunsti tipp, kuigi väga lihtsas väljenduses. Jaapanlaste geniaalsus peitub lihtsuses,“ kinnitab kaheksa aastat Jaapanis elanud jaapani keele õpetaja Kertu Bramanis.

Teemeister on Haruyo Allikivi - jaapanlanna, kes abielus eestlasega ja elab Eestis neljandat aastat. Teemajaks on kohandatud Pärnus Kuninga 11 asuv keha ja hinge keskus.

Mõlemad naised on riietunud kimonosse ja teemajja sisenedes tervitab teemeister kordamööda iga külalist põlvitades ja sügava kummardusega. Külalised vastavad samaga.

Haruyo alustab tee valmistamist ja Kertu selgitab tema liigutusi, jutustades selle tava mõttest ning ajaloost. Teetseremoonia on loodud selleks, et kiirustavas argipäevas võtta korraks aeg maha, pühenduda kombetalitusele ja unustada kõik mured.

Teejoomise rituaali ajalugu viib mitme sajandi taha, see sai alguse Hiinast. Jaapanisse jõudis see 7. sajandil mediteerivate budistlike munkade kaudu.

Mungad tähendasid roheliste teelehtede rahustavat ja ravivat toimet ning teejoomine muutus kiiresti populaarseks kogu rahva seas. 16. sajandil reformiti aristokraatide seas levinud priiskavat tseremooniat ja muudeti see väga lihtsaks.

Teetseremooniaid korraldatakse intiimses teemajakeses, kus valitseb ääretu lihtsus, minimalism. See aitab paremini oma hingega kontakti saada. Tuba kaunistab üks kalligraafiline joonis, lilleõis. Maja ümbritseb Jaapani aed.

Rituaali märksõnadeks on harmoonia, aupaklikkus, kirgastumine ja hingerahu.

Muide, teetseremoonia kuulus samuraide kasvatuse juurde, andes arusaama, et üks kaunis hetk võib olla olulisem kui kogu üürike eksistents. Teejoomise ajal ei räägita, kui suheldaksegi, ei võeta kindlasti jutuks poliitikat, sporti ega päevateemasid. Püütakse tajuda hetke ülevust ja ilu.

Kuulsad teemeistrid andsid oma teadmised ja oskused edasi pereliinis ja nii tekkisid teevalmistamise koolkonnad. Teemeistrite suguvõsad on Jaapanis keisriperega võrdselt tuntud.

Eestile lähim Jaapani teemaja koos teemeistriga asub Helsingis. Tõusva päikese maad tutvustab Eestis firma MoshiMoshi, mis ühendab Eestis elavaid jaapanlasi, kes soovivad oma kultuuri vastu huvi äratada. Pakutakse koolitusi jaapani keelest, teetseremooniast, sushi valmistamisest kodusel viisil. Tutvustatakse Jaapani äritavasid, naise elu, taiko-trumme ja origamit.