Piccolo Folk andis Tuneesias kontserte

Õige apelsin lõhnab ka väljastpoolt. Kui apelsin lõhnab, järelikult on ta värske. Nuusutab Feliks Kark. Foto: Erakogu

Ansambel Piccolo Folk viibis kultuurivahetuse korras nädal aega Tuneesias, kutsujaks Eesti aukonsul Tuneesias Jelil Bouraoui.

Piccolo Folk oli Tuneesia lions’ite aastakokkutuleku galakontserdi peaesinejaks pealinnas Tunises, külalisi oli Prantsusmaalt ning Itaaliastki. Nädala jooksul toimusid kontserdid veel Mornagis ja Sousse’is.

Reisiti Soome kaudu ja valmispuhkuse vormis. Peatuspaigaks kujunes Sousse’i linn, mis on üks kuulsamaid Vahemere lõunaranniku kuurorte.

Reisile mindi neljakesi: Elmar Trink, Feliks Kark, Peeter Joosep ja Argo Mägi.

Lihtrahvas elab Tuneesias suhteliselt vaeselt, rääkis Elmar Trink. Seal puudub täielikult igasugune sotsiaalkindlustus. Kes on aga rikkad, on päratult rikkad. Jõukas mees on ka Jelil Bouraoui, kes on ametilt raamatupidaja-audiitor, teenindades rahvusvahelisi suurfirmasid.

Ansambli liikmed käisid Tunises Bouraoui kontoris, kus seintel rippusid Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Tuneesia presidendi raamitud fotod. Aukonsulil oli maja juures Eesti lippki vardasse tõmmatud, küll tagurpidi.

Bouraoui, kes ühtlasi on kohaliku Lions-liikumise kuberner, andis külaliste käsutusse saatja, kes Pärnu meestele paari Tuneesia linna vaatamisväärsusi tutvustas. Sousse’i linna osa on kindluslinn Medina, mida samuti külastati. Mehed imetlesid oliivivälju, väisasid Mornagi linnakese apelsini- ja sidrunisalusid. “Saime teada, et õige apelsin lõhnab ka väljastpoolt. Kui apelsin lõhnab, järelikult on ta värske,” kõneles Trink. Piccolo Folk osales Tuneesias mitmel pidulikul vastuvõtul, kokku anti seal neli kontserti.

“Meil on tuneeslastega päris palju ühist, sest nemadki on kannatanud võõrvallutajate tõttu. Külalislahke rahvas. Samal ajal muusikast on meil täiesti erinev arusaam. Nad eelistavad särtsakamat rütmi. Meie kontsert koosneski tuntumatest ja kiirematest eestikeelsetest lauludest, suupillilugudest ja Feliksi suupillinippidest. Panime nad eesti keeles kaasa laulma,” jutustas Trink. “Kui Tuneesia muusikud on pigem moosekandid, keda lauas ei võõrustata, siis meie puhul pandi imeks, et tegu on soliidsete meestega, kes vajadusel astuvad lavale ja lummavad publikut oma humoorika olemisega.”

Soojast vastuvõtust kõneleb seegi, et Piccolo Folk kutsuti Prantsusmaale esinema.

Tringi sõnutsi on Eesti ja Tuneesia lions’ite vahel kavas sõlmida koostööleping, et ühiseid ettevõtmisi arendada.

Eestis tegutsev Anna Lindhi fondi Eesti võrgustik arendab suhteid Vahemere lõunaranniku riikidega. Võrgustikku kuulub Pärnu Nooruse majagi. Fond ühendab 43 riigi võrgustikke ning Eestis on sel üle 30 liikme. Kahel eelneval aastal on Nooruse maja korraldanud Pärnus Balti ja Vahemere maade kevadfestivali, tänavune festival tuleb Otepääl.

Peale kohalike folkloorigruppide oodatakse sinna esinejaid Lätist, Leedust ja Tuneesiast. Tuneesiast saabuvat kultuurikollektiivi vahendab aukonsul Jelil Bouraoui.