Pärnus Sütevaka humanitaargümnaasiumi XI klassi õpilased saavad valikainena õppida ka riigikaitset.
Riigi kaitsmine algab gümnaasiumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi XI klassi õpilased peavad valima peale kohustuslike loengute kaks vaba ainet. Väitluse, meedia, karjääriplaneerimise ja teiste põnevate ainete vahel leidub nimekirjas riigikaitseõpe, mis sarnaneb pisut ajateenistuses läbitava, ometi lihtsustatud, sõduri baaskursusega.
Kaitseväe tutvustamine
Kursuse eestvedaja kapten Andrus Tiituse sõnade kohaselt on seesugune noorte harimine kestnud juba kaua. „Alates 2005. aastast oleme riigikaitseõpet korraldanud Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumis,“ rääkis Tiitus.
Tunde planeerides keskendutakse ajalise piiri tõttu vaid tähtsaimale. „Põhiline eesmärk on tutvustada kaitseväge ja anda oskused esmaseks toimetulekuks kriisiolukorras,“ rääkis Tiitus õpetatavatest teemadest, mis hõlmavad metsas ellu jäämist, orienteerumist, esmaabi ja relvaõpet.
Kaitseväe tutvustamise raames on planeeritud kevadeks ekskursioon Kaitseväe ühendatud õppeasutustesse ja Kuperjanovi jalaväepataljoni.
Et asja põnevamaks teha, õpivad noored muuhulgas käsitsema automaatrelva Galil AR.
„Selle eesmärk on anda elementaarsed teadmised ja oskused ohutustehnikast relvaga ümberkäimisel, kuidas relva hooldada ning lasta,“ rääkis Tiitus õppe ühest huvitavamast teemast.
Kursus lõpeb kahepäevase välilaagriga 10.-11. aprillil, mille osadeks on orienteerumine, laskmine, metsas tegutsemiseks vajalike välioskuste harjutamine, meditsiiniõpe, ööbimine välitingimustes ja muu laagriga seonduv. Aine lõpuhinde annavad test, mis võtab kokku teoreetilised ja praktilised oskused, osalemine välilaagris ja õppetöös.
Õpilased on huvitatud
Valikainena riigikaitse võtnud secunda sotsiaalklassi neiud Eglit Võsu ja Pia Pedanik hindavad tavapärasest erinevat tundi kõrgelt.
„Ma arvan et riigikaitse on oluline asi Eesti jaoks ja me gümnaasiumiõpilastena peaksime sellest võimalikult palju teadma,“ kommenteeris valikut Pedanik. „Palju on selle aine tähtsusest räägitud, lisaks on mu poiss-sõber praegu sõjaväes,“ lisas innukalt Võsu.
Põnevaid teadmisi leidub praktiliselt igas tunnis. „Esmaabi oli lahe. Kuidas anda abi kannatanule, hoida vigastatud jäsemeid ja teha lahaseid,“ loetles Võsu talle meeldinud elemente. „Kompassi oleme kasutanud ja kaardi pealt ka koordinaate vaadanud,“ kirjeldas topograafias omandatud praktilisi oskusi Pedanik.
„Loomulikult on gümnasistide tunnis rohkem itsitamist kui sõduritele tundide läbiviimisel. Kui aga metsas olla, siis omandatakse küllalt kiiresti vajalikud oskused,“ kiitis Tiitus õpilaste kohanemisvõimet ja korrektsust.
„Mis puudutab välilaagridistsipliini, siis sellest peetakse väga hästi kinni. Kui sõduritega on näiteks juhtunud, et öösiti kustuvad ahjud ära, siis siiamaani ükski kooliõpilaste telgiahi kustunud pole.“