/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2009/01/21/120620t1hb712.jpg)
Kolleeg Kalev Vilgats kirjutas lugeja käes oleva ajalehe juhtkirjas 24. märtsil, et Pärnu tunnuslausega peab edasi liikuma. Üks edasiliigutajaid oli Pärnu linnavolikogu ühenduste ümarlaud (koordinaator Astrid Hindriks, MTÜ Kodanikujulgus), mis kogunes esimest korda uue volikogu esimehe Cardo Remmeliga otsekohtumisele nädalapäevad tagasi.
Kodanikeühenduste kaasarääkimist ootava küsimusena tõusiski Pärnu tunnuslause “Ela või ise!” muutmise vajadus nii, et võiksime, nina püsti, uhkusega öelda, millisest mainekast linnast oleme, või et külaline tunnetaks, kui tähtsasse Eesti linna ta on saabunud. Sest just siin, Pärnus, loeti 23. veebruaril 1918 ette Eesti Vabariigi sünnile aluse pannud “Manifest Eestimaa rahvastele”.
Seda tõsiasja tähistavad skulptuuriprofessor Mati Karmini loodud Endla monument hotell Pärnu ees ning oma riigi väljakuulutamise ausammas Rüütli platsil. Aga ka Kuninga ja Aia tänava nurgal asuv koolimaja, omaaegne Pärnu poeglaste gümnaasium, kus sai hariduse mitu Eesti Vabariigi ülesehitamisele pühendunud inimest, nende hulgas president Konstantin Päts.
Praegune Kuninga tänava põhikool on igati väärtustanud oma ajaloolist minevikku, nii portreedel, skulptuurides kui kirjasõnas.
Nii nagu filosoofiliselt lähenedes ei saa kaks korda samasse jõkke astuda, sest elu muutub, on viimane aeg muuta 2006. aastal reklaamiagentuuri Droom välja töötatud ja seni rahvasuus ilkumist esile kutsuvat “Ela või iset”, millele heakskiidu andnud žürii liikmed ei näi midagi teadvat reklaamipsühholoogia nüanssidest.
Enamgi, siinkirjutaja klõpsas läbi mitme linna kodulehed. Pärnu häbeneb oma tunnuslauset isegi veebilehel silmatorkavalt välja kirjutada, seevastu Tartu tervitab kohe: “Tartu – heade mõtete linn.” Viljandi ütleb: “Viljandi – ürgses rütmis.” Kuressaare teatab: “Kuressaare – heade tuulte pöörises.”
Haapsalu lööb nina püsti lausega “Haapsalu – linn aastast 1279”. Piirilinn Valga ei varja, et “Valga – üks linn, kaks riiki”. Ja nii edasi.
Mis muud kui aeg on sealmaal, et toetada Pärnu linnavolikogu aseesimehe, muinsuskaitsja ja isamaalise inimese Jüri Kase ettepanekut, mille ta volikogu ühenduste ümarlauaski taas kord välja käis, ja väärtustada Pärnut kui Eesti Vabariigi sünnilinna ning selle kaudu Pärnus elamist. Eeldades arukat, poliitilise mudaloopimiseta arutelu.
Ümarlauas osalenute põgusas arvamusteavalduses väljendus toetus ettepanekule muuta tunnuslauset ja teha seda kokutamata, et peagi algaval ja üritustetihedal suvel jõuaks selle külalisi tervitades välja hõigata turismi- ja muudel trükistel ning avalikus linnaruumis. Nagu teeb seda näiteks ülikoolilinn Tartu, kus isegi bussijaama akendelt tervitab saabunut rõõmsavärviline ja paljuütlev “Tartu – heade mõtete linn”.