Isegi need, kel pole õiget aimu, miks lihavõtteid tähistatakse, toovad kevadpühadeks vaasi pajuoksad ja varuvad külmikusse värvimiseks mune.
Lihavõtted innustavad meisterdama
27. märts 2010, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanematele on aga munadepühade ootus igati sobiv ettekääne lõpuks ometi aeg maha võtta ja lastega rahulikult nokitsedes kodukaunistusi meisterdada.
Pärnu Tiimari poe müüja Anneli Saarman rääkis, et inimesed on juba nädalapäevad käinud poest otsimas materjali, millest munadepühadeks ise kaunistusi ja kaarte meisterdada. “Käsitööhuvi tundub olevat väga suur,” sõnas ta.
Värvi asemel kleeps
Ülestõusmispühade vaieldamatu lemmiktegevus on munade värvimine sibulakoortega. Nii tasubki poest mune valides karbi sisse piiluda ja uurida, kas selles on valged või pruunid munad: pole suurt mõtet pruune mune sibulakoortega koos potti keema pista. Varasemate aastate kogemus aga hoiatab, et valged munad kipuvad munadepühade eel erilise kiirusega lettidelt kaduma.
Kui aga koju varutud just pruunid munad, saab neid edukalt kaunistada lihavõtteteemaliste kleepsudega, mida müüakse igas suuremas toidupoeski. Osa kleepse on sellised, mis tuleb enne keetmist muna ümber panna, nii püsivad kaunistused kindlalt paigal. Teisi kleepse võib sättida keedetud munade peale – sobiv tegevus isegi paariaastasele põnnile.
Lapsed võivad mune värvida viltpliiatsitega, kuid siis kipub värv sõrme all laiali minema. Selle vältimiseks tasub käsitööpoodidest otsida spetsiaalseid munade värvimise viltpliiatseid.
Munavärve leiab kauplustest rohkesti ja eri hinnaklassist. Ühest küljest saaks nendega silmatorkavalt rõõmsavärvilisi mune, teisalt tuleb värvide kasutamisega olla äärmiselt ettevaatlik, kui tahta pärast munad ikka nahka pista.
“Lapse kätte munavärve ei usaldaks, väikestele sobivad munade kaunistamiseks viltpliiatsid ja kleepsud,” soovitas Saarman. “Samuti võib lastega meisterdamiseks osta eri komplekte, millega saab kas puidust või paberist jänkusid ja tibusid teha. Lõbus ajaviide kogu perele.”
Laias valikus on poodides müügil mune, mida saab nagu jõuluehteid kase- või pajuokste külge kaunistuseks riputada.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi järgi oli vanarahval tavaks sibulakoorte kõrval mune värvida kaselehtedega, nii sai helekollased munad. Kohviga värvides tulid pruunid munad. Mustriliste munade saamiseks kasutati vaha või seoti pisikesi taimelehti vastu riidesse keeratud muna, nii tekkis koorele õrn taimekujutis.
Kes soovib ainulaadseid värvitud mune ega pea selle nimel paljuks veidi mässata, võib uudistada munatootja Talleggi kodulehte, kust leiab hulga ideid, kuidas koduste vahenditega pühademune värvida.
Keetke ja mängige
Munakeetmine tundub olevat söögitegemise kõige madalam tase, ometi kipuvad paljudel koored lõhki keema. Nii juhtub, kui otse külmikust võetud munad keevasse vette panna. Külmad munad tuleb panna potti külma vette ja kuumutada keemiseni aeglaselt.
Mida hakata peale keedumunadega? Vana traditsioon on munade kinkimine ja koksimine. Sel puhul on hea teada, et koor peab kauem vastu, kui koksida terava otsaga. Kelle muna katki läheb, on kaotaja ja loovutab oma muna vastasele.
Eestis ja saksakeelsetes riikides peidab lihavõttejänes öösel mune aeda või tuppa ja lapsed otsivad need üles. Komme elab tänini, ehkki mõnes peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis šokolaadimune ja -kujukesi.