/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Statistikaameti eile avaldatud andmete kohaselt oli Eesti valitsussektori eelarve defitsiit eelmisel aastal 1,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis mahub väga kindlalt Maastrichti kriteeriumide lubatud kolme protsendi piiresse. Seoses sellega jääb käesolev aasta küllalt suure tõenäosusega Eesti kroonile viimaseks, seda enam, et SEBi analüütik Hardo Pajula hindas Eesti eurotsooniga liitumise tõenäosuse 90 protsendi suuruseks.
Kahtlemata tekitab eurole üleminek jätkuvalt väga palju küsimusi, mis peaasjalikult ei puuduta Maastrichti kriteeriumide täitmist, vaid muutusi inimeste elus. Valitsus eraldas sel nädalal 11,6 miljonit krooni eurole üleminekust teavitamiseks. Kuigi Keskerakond süüdistas valitsust selle peale Reformierakonna valimiskampaania rahastamises, ei kulu raha muidugi ühe partei hüvanguks. Iseasi, kuivõrd edukaks riigi eurokampaania osutub. Edukuse mõõdupuuks on rahva toetus eurole ja suutlikkus -päeva järel oma elu harjunud rööbastesse saada.
Praegugi saadab euro tulekut palju küsimusi, mis ootavad vastust, ja lähiajal võtab Pärnu Postimeeski ette neile vastuste leidmise, sest kokkuvõttes pole eurole üleminek ühegi partei eraäri, vaid loogiline jätk Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. Nüansina väärib kohe ülekordamist, et referendumit euro üle ei tule, sest 2003. aastal ELiga liitumise referendumil väljendasid Eesti kodanikud ühtlasi toetust eurole.
Kuigi põhjapanevad ja lõplikud otsused on tegemata, püsib Eesti Vabariik eurokursil kindlalt, kuid muret võivad põhjustada hoopis euro ise, mille väärtus langeb, ja euromaal Kreekas toimuv, kuid ehk muudab praegune kriis rahaliitu lõppkokkuvõttes tugevamakski.
/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)