Kui teleriekraanil hõljub punasekirjus lennukis karupoeg üle taeva, lauldes: "Saame sõpradeks, mina olen Barni ...", hakkab pere pesamuna poes suure tõenäosusega karunimelist küpsist nõudma. Magusatootjatele lapsed meeldivad.
Tervislik toit võitleb magusamaailmas oma eluõiguse eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent kasvav organism poeriiulitel laiutavasse magusatesse sünteetilistesse pilgupüüdjatesse niisama sõbralikult ei suhtu.
Mullu novembris avaldas turu-uuringute firma Mintel Oxygen raporti Suurbritannia laste toitumisharjumustest. See on mõeldud eelkõige ettevõtetele, mis turustavad oma tooteid nooremale sihtgrupile, aitamaks neil kaupa rohkem ja efektiivsemalt müüa. Et materjalidega tutvuda, tuleb välja käia 2250 eurot ehk ligemale 35 000 krooni.
Lapsed kui sihtgrupp
Uuringust selgub, et toiduainetöösturid kolivad lastele adresseeritud reklaami jõudsalt internetti, sest see on seadustega vähem reguleeritud kui ülejäänud meediavormid. 30 protsenti kaheksa- kuni 16aastastest tarbijatest on kinnitanud, et veebireklaam on neid ahvatlenud ostma just reklaamitud toite ja jooke.
Krõpsud on endiselt Briti laste lemmikmaiustus, samal ajal kui võileivad, saiakesed ja pirukad aina jõulisemalt teismeliste menüüsse trügivad.
Reklaamisuunitluse seisukohalt on lapsed, eriti teismeeas, loomulikult tänuväärne sihtgrupp. Nende taskuraha läheb peamiselt toiduainetööstuse käibeks ja vanemad on kaupluses altid lubama võsukestel toidukorvi sisu suhtes kaasa rääkima. Kuidas kommiriiuli ees valjuhäälselt maiust nõudva lapsega kaaskodanike pilgu all ikka maid jagada? Piinlik ju!
See suund tõenäoliselt ei rõõmusta Inglise kuulsat telekokka Jamie Oliveri, kes viimasel paaril aastal on oma südameasjaks võtnud laste toitumisharjumuste parendamise ülemaailmselt tuntud tervislike koolilõunate kampaaniaga. Saavutanud teatud edu kodumaal, käivitas Oliver tänavu USAs toidurevolutsiooni, et sealsedki lapsed burgerite ja friikartulite asemel köögivilju ning pastaroogi sööma panna.
Kahe arvukama ülekaaluliste hulgaga võitleva riigi kõrval võib Eesti laste toidulaud tervislikum olla, kuid poeriiuleid ummistavas värvilises, lisaainetest pungil ja sünteetiliselt toodetud virvarris kaine mõistuse säilitamine nõuab omajagu pingutust.
Valikuid ei osata teha
Ülekaalulisus on meilgi kasvav probleem ja Pärnu haigla lasteosakonna juhataja Reet Aasa kinnitusel tuleb vanematele sageli meelde tuletada tasakaalustatud toitumise põhialuseid ja keelitada neid maiustustega piiri pidama.
"Kui oleks kõige tavalisemat talupojamõistust!" soovis Aas. "Terved põlvkonnad on lihtsa toidu peal üles kasvanud. Praegu on võimalusi rohkem, aga ei osata valikuid teha."
Aasa sõnutsi on sagedane, et haiglasse ravile või ambulatoorsele vastuvõtule sattunud lapsel esineb toitumisprobleeme, ehkki see ei pruugi olla pöördumise põhjus. Võrreldes varasemaga, on vähemaks jäänud alatoitumusega lapsi, selle asemel juurib end Eestigi ühiskonda ülekaalulisus, mis algab maast madalast. Tõsi, seda ei saa panna vaid söögi arvele, niisama suurt rolli mängib vähene liikumine.
Lisanduvad ebakorrapäraste söögiaegade tagajärjena tekkiv veresuhkru kõikumine ja sellest hoogu saavad kõhu- ning peavalud, väsimus, kõhukinnisus ja pisted ringkeres. Loetelu võiks jätkata.
Lastearst kinnitas, et tasakaalustatud toitumises pole midagi keerulist. Ometi tuleb vanematele meelde tuletada, et kõige elementaarsema toidupüramiidi järgi peaks lapse laual piisama teraviljatooteid, piima ja liha, köögi- ning puuvilju kombineerituna minimaalselt üheks soojaks toidukorraks päevas.
Koolilaste puhul rõhutas Aas hommikusöögi olulisust. "Hommikupudru söömise harjumus pole inimestesse veel juurdunud," tõdes ta. "Kohukesed on suure kalorisisaldusega ja väikelapsel ei maksaks nendega liialdada, aga kui on valida, kas laps läheb hommikul kodunt tühja kõhuga või võtab ühe kohukese, siis pigem võtku juba kohuke."
Lapse toitumise kujundavad pere harjumused, on lastearst veendunud. "Kui peres pole kordagi köögiviljatoitu tehtud, siis miks peaks ta seda mujal sööma? Lapsevanema närvi, kannatust ja kavalust on maast madalast vaja, sest laps ei võta uut kergesti omaks ja harjutamisel tuleb olla visa," kinnitas ta.
Maiustustega pidage piiri
Hoolimata paljude emade-isade arvamusest, ei ole lastearstid Aasa väitel tervislikkusest rääkides maiustustele ega rämpstoidule sõda kuulutanud, sest äärmustesse ei maksa langeda.
Pealegi on värvilised joogid ja kartulikrõpsud laste kindel eelistus, sõltumata sellest, kui palju nende kahjulikkusest räägitakse, ja harjumuste murdmiseks kulub rohkem kui aasta-paar. Rohkem kui põlvkond.
Märksõnad on mõistlikkus ja piiride seadmine, et jalutamine, pulgakomm hammaste vahel, liiga sagedaseks ei muutuks.
"Usun, et kui maiustuste tarbimine pole igapäevane, on kõik tooted küllaldaselt kontrollitud, et midagi hullu ei juhtu," arvas Aas. "Loomulikult tasub eelistada neid, kus on vähem E-aineid ja stabilisaatoreid, maiustusi, mis pole väga erksavärvilised ega pika säilimisajaga. Selge, et laps kommi tahab ja porgandiga teda ära ei meelita."
Kui miski tohtril harja punaseks ajab, siis lapsevanema oskamatus mõistlikult majandada. "On peresid, kes elavadki vaid lasterahast. Ja kui selle eest ostetakse esmajärjekorras küpsist või kommi, ehkki sama rahaga annab teha vähemalt ühe korraliku söögikorra, muutub meel nukraks küll," ütles Aas.
Lasteasutuse toiduga rahul
Palusin lapsevanematel vastata internetis anonüümselt ankeedile, mis sisaldas küsimusi kooli- ja lasteaiatoidu, pere toitumisharjumuste ja laste lemmikmaiustuste kohta. Eesmärk polnud teha teadustööd, vaid kuulda emade-isade mõtteid toidu teemadel ja saada aimu, kuidas tavalises peres toidukultuur kujuneb. Vastamiseks leidis aega 199 inimest.
Kõige positiivsem oli minu silmis asjaolu, et suurem osa vanematest jälgib pidevalt lasteaia ja kooli menüüd ning peab seda tervislikuks, mitmekülgseks ja tasakaalustatuks. Leidub neidki, kes arvestavad koduse toidu valmistamisel haridusasutuses pakutavaga, et need üksteist täiendaksid. Sageli mainisid vastanud, et koolis ja lasteaias sööb laps tervislikumalt kui kodus.
Probleemina nimetasid vanemad, et väljaspool kodu einestades on raske lapsele sobivaid roogi leida, sest söögikohtade lastemenüüst vaatavad vastu peamiselt friikartulid ja viinerid. "Ma ei saa sellest aru, miks üks endast lugupidav koht peab lapsele pakkuma sellist rämpsu nagu lõbusad viinerid?" kommenteeris üks vastanuist.
Lastemenüüsse sobivaks peavad ankeedi täitnud vanemad kodust, kvaliteetsest toorainest tehtud toitu, mis on värvilisemaks muudetud köögiviljadega ja serveeritud lastepäraselt.
Välja süües on alternatiiv tellida lapsele mõne tavamenüü roa väiksem ports.
Kiirtoidukohti külastatakse küsitluse järgi kõige rohkem kord või paar kuus. Mitmel korral toodi välja, et Hesburgeri ja McDonald'si puhul meelitab lapsi rohkem einega kaasa antav mänguasi kui toit ise.
Selgelt joonistus välja vanemategrupp, kes rämpstoitu süüa ei luba või lubab vaid seltskonnas (näiteks sünnipäevadel kartulikrõpse ja poepitsat, kuid koju seda ei osta).
Puu- ja juurviljadest on laste lemmikud õun, pirn, mandariin, pomelo ja maasikad. Juurvilju tarbitakse mõnevõrra vähem, kuid kaubaks lähevad hästi tomat, kurk ja porgandid.
Jõukus kui riskifaktor
Eesti kooliõpilaste toitumiseelistusi on uurinud tervise arengu instituut, viimane tervisekäitumise raport on avaldatud mullu 2005/2006. õppeaastal korraldatud uuringu põhjal.
Selle järgi sööb igal koolipäeval hommikust ja sooja lõunat kaks kolmandikku õpilastest. Kolmandik õpilastest sööb iga päev puuvilju ja viiendik juurvilju. Nende tulemustega on Eesti rahvusvahelises HBSC-uuringus, mille raames kohalik raport koostati, edetabeli viimaste seas.
Ehkki väidetavalt söövad koolilapsed kartulikrõpse ja friikartuleid või hamburgerit ja pitsat suhteliselt harva, tähendati, et hea majandusliku olukorraga peredest pärit noorukite seas on rämpstoidu sööjaid kaks korda rohkem kui kasinama rahakotiga peredest laste hulgas.
"Tähelepanu väärib ebatervisliku toidu seos riskikäitumisega: seda süüakse suitsetavate ja igal nädalal alkoholi tarbivate noorte hulgas umbes kaks korda sagedamini kui mittesuitsetavate ja alkoholi mitte tarbivate õpilaste seas," seisab raportis.
Lastearst Reet Aas nõustus, et parema sissetulekuga peredes võib olla rohkem toitumisprobleeme, sest kodus toidu valmistamise asemel saavad nad süüa väljas, osta poetoitu või poolfabrikaate.
Kehvas majanduslikus olukorras leibkondadele käib see üle jõu.
Kui tulla tagasi loo alguses nimetatud Barni juurde, sisaldab see napilt 30 grammi kaaluv biskviitkaru üle 20 aine. Talle on internetti ehitatud oma kodu, õigemini terve maailm, kust muu hulgas leiab mõistlikke näpunäiteid toitumise kohta.