Jää hüvasti, Hannes, me tunneme Sinust puudust!

HANNES KUUSMA 15. märts 1969 – 28. märts 2010 Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

HANNES KUUSMA

15. märts 1969 – 28. märts 2010

Järelehüüe on tegelikult lihtsalt üks ajakirjanduslik žanr paljude seas ja sellelgi nagu uudisel, arvamuslool või juhtkirjal on oma vorm, ridade arv ning paratamatu saatus kaduda meie silmist, kui ilmub ajalehe uus number või tuleb uus ja päevakajalisem peauudis veebiküljele.

Järelehüüde žanris saame kiretult kirjutada, et pühapäeval, 28. märtsil lahkus ootamatu terviserikke tõttu Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma. 1969. aastal Rakveres sündinud Kuusma käis aastail 1977-1987 Väike-Maarja keskkoolis ja aastail 1987-1991 Tartu ülikooli ajakirjandusosakonnas. 1991. aastal asus ta tööle maakonnalehe Virumaa Teataja (kuni 1993 Viru Sõna) ajakirjanikuna ning 1994. aastal sai Kuusmast Virumaa Teataja peatoimetaja, kellena ta töötas 2001. aastani. Pärnu Postimehe toimetuses asus Kuusma 2001. aastal tööle peatoimetaja asetäitja ja arvamustoimetuse juhina. 2006. aastast töötas ta samas peatoimetajana ja alates 2009. aastast samaaegselt OÜ Pärnu Postimehe juhatuse liikmena.

Igale inimesele on samuti ette nähtud oma žanr ja oma ridade arv, aga erinevalt elulooandmete tuimusest sisaldavad need tundeid, kirge, rõõmu ja muret. Hannes Kuusma žanr oli ajakirjanik ja tema ridade arv, kui iga tema eluaasta oleks üks rida, oli kokku kõigest 41.

Mis on 41 rida ajalehes? Kolmeveeruse pildiga aknalugu kolmandal leheküljel ilmateate ja lühiveeru vahel.

Mis oli 41 eluaastat Hannes Kuusma elus? Selles sisaldus kaugelt enam kui meie, tema kolleegid, oskame kokku lugeda või nii kirja panna, et Hannes ise tema nõudlikkust ja perfektsionistlikku suhtumist töösse arvestades rahule jääks.

Nagu meie kõigi, nii avanes Hannesegi elu meile kildude kaupa. Neis kildudes leiduvad poeg Mart ja tütar Laura, kellele edastame sügavaimad kaastundeavaldused. Neis kildudes on Hannese huvi, ehk suisa kirg rahvatantsu vastu, tema poolelijäänud õpingud Tartu ülikoolis ja töö, töö ja veel kord töö.

Hannese pühendumine tööle, suutlikkus mängida erinevaid, vahel üksteisele vastukäivaidki rolle samaaegselt, olla korraga ajakirjanik ja peatoimetaja ja ikka eelkõige inimene, oli imetlusväärne ja harukordne.

Ajakirjandus elab läbi keerulisi aegu ja kõike seda, millest seoses ajakirjandusega kõneldi, elas Hannes läbi. Ta ei saa mitte kunagi teada, kas paberleht jääb alles või domineerivad peagi vaid internetiväljaanded, kuid osalt pole tulevik sellest küljest ja siinses jutus ka nii oluline, sest Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma jaoks polnud esmatähtis mitte paberleht, mitte internetilehekülg, vaid Sina, lugeja.

Sind, lugeja, austas Hannes Kuusma oma töös üle kõige ja talle läks korda kõik, mida Sa talle ütlesid või mõista andsid. Kui ajakirjanik või toimetaja tegi ajalehes vea, ükskõik kui väikese, kas või naljaka trükivea, oli Hannes tõsiselt pahane – ja tõsiselt pahane oli ta väga harva –, sest sellega solvati Lugejat.

Hannese surma puhul kirjutas meile üks lugeja. “Niisiis veel kord tuleb tõdeda, kui habras on maailm ja kuidas peame iga päeva, mis meil oma sõprade, lähedaste ja heade kaaslastega antud on, hoidma ja hindama.” See on kenasti öeldud ja tähendab rohkem, kui esmapilgul tundub. Täpselt nagu üks hea lehelugu, selline, mis Hannesele meeldinuks ja mille ta lugejate ette toimetanuks.

Tänane Pärnu Postimees ilmus ja see kõneleb päevasündmustest, kultuurist, poliitikast, vahendab uudiseid ja usutlusi nagu ikka. Me ei tea, Hannes, kas kõik sai nii, nagu Sa tahtnuks, kas kõik nurgad said lihvitud, aga me püüdsime, me tõesti püüdsime, sest kahjuks olid meie jaoks eile just Sina meie peauudis, päevateema, seisukoht ja juhtkiri …

Head teed, Hannes, me tunneme Sinust puudust!


Pärnu Postimehe toimetus



Mina ei kuulnud toimetuses kunagi Hannest valjul häälel kellelegi midagi ütlemas isegi siis, kui selleks oli põhjust. Ta elas emotsioone sissepoole. Pöördumatu murdepunkt saabus liiga ootamatult, liiga vara elu- ja loomejõus mehe kohta.

Hannesel oli loomingulise kollektiivi juhile äärmiselt haruldane omadus: ta oskas töötajaid kuulata ja märkamatult suunata, ta oskas jätta omavahelised arupidamised kabineti seinte vahele ja süttis ärksatest mõtetest nii, et see säde innustas tegijat. Näiteks või teemaküljed “Külalood”, “Tööandja”, “Tööproov” ja nii edasi.

Silvia



Mul on lihtsalt väga kahju, et ei jõudnud teda tundma õppida. Nii palju, kui puutusin temaga kokku, oli ta alati lahke, sõbralik, kannatlik ja kõigiga võrdväärne. Tema poole oli julge pöörduda, sest ta leidis aega kuulata ja võimaluse teistega arvestada.

Viktoria



Paar kuud tagasi pidin langetama keerulise, nii isiklikku kui tööalast elu puudutava otsuse. Ütlesin elukaaslasele, et küsin Hanneselt nõu. Elukaaslane päris üllatunult, miks pean ma selliseid asju ülemusega arutama. “Sest Hannes on rohkem kui ülemus – ta on sõber,” vastasin.

Olla samal ajal ülemus ja sõber – seda niiviisi, et üks pool teist mõjutama ei hakka, – nõuab tasakaalukust ja õiglast meelt. Sestap paljud ei suuda seda. Hannes suutis. Head teed, sõber.

Asso



Hannes oli andekas ajakirjanik. Tema arvamuskirjutised olid hästi üles ehitatud, säravate kujunditega teemaarendused, milles asja tuum lustakalt selgeks tehti. Hannese artikkel “Torm ja Viisitamm – Pärnu aasta turundusteod” tunnistati parimaks 2005. aastal Eesti maakonnalehtedes ilmunud arvamuslooks.

Loomingulise kollektiivi juhina suutis ta ajakirjanikke innustada tegelema nende tugevate külgedega, jäädes diskreetselt nõudlikuks nõrkade külgede suhtes. Tugevatest lugudest sündis igapäevane Pärnu Postimees, nõrkade lugude tõttu tundis ta mõnikord rohkem piinlikkust kui autor ise.

Nii mõnigi Pärnu Postimehe ajakirjanik pidi õhtul telefonitoru võtma ja selgitama, kas see või teine fakt ikka vastab tõele. Sageli oli just Hannes see, kes autori järgmisel päeval vigade parandamisest päästis.

Meie mällu jääb Hannes heatujulise sõbraliku kolleegina, kes uudishimulikult, targalt ja lõbusalt ajalehe kokkupanemist juhtis. Tema nägu oli see Pärnu Postimees, mis sel aastatuhandel pärnumaalaste postkastidesse pandi ja veebiküljel kõige uuematest sündmustest teada andis.

Teet



Puutusin Hannesega väga tihedalt tööalaselt kokku ja saan öelda: temaga oli HEA koostööd teha, ta reageeris alati kiiresti ja mõistis, et reklaamiostjale loeb aeg.

Ehk peaksime kõik aega ja inimest enda kõrval enam hindama. Ja oluline on seda ikka ja ikka meeles hoida, sest elu on uskumatult habras.

Heli



Hannest iseloomustas oskus lugeda enne ütlemist ja otsustamist mitte kümneni, mida soovitatakse, vaid vähemalt kahekümne viieni.

Seetõttu olid kõik tema ütlemised ja otsused põhjalikumalt läbi kaalutud kui enamikul inimestest ja leitud lahendused põhjendatumad.

Enn



Hannes oli ääretult tore ja sõbralik inimene. Teist nii rahulikku ja tasakaalukat inimest ma ei teagi. Temaga oli alati hea vestelda mis iganes teemadel. Et oleme mõlemad Lääne-Virumaalt pärit ehk sama kandi poisid, oli meil ühiseid teemasid päris palju. Ta oli mõnusa huumorisoone ja laia silmaringiga.

Ta oli väsimatu töötegija ja õppija. Tema kaotus on korvamatu.

Janek

Hannes Kuusma jääb mällu kui sõbralik kolleeg ja õiglane ning suuremeelne hing. Taktitundelise ja avara maailmapildiga inimesena oli tal raske kõrvalt vaadata, kui kedagi alandati. Tema toimetajaks oleku ajal seda ei juhtunud. Isegi kui oli vaja tähelepanu juhtida kellegi vigadele, oskas ta seda teha haiget tegemata, lahmimata. Higi, verd ja pisaraid – see polnud kunagi Hannese sõnum. Pigem nii, et teeme koos ja anname endast parima.

Peatoimetajana võttis ta kolleege sellistena, nagu nad on, suheldes, läbi rääkides ja täpsustades pisiasju. Hannes oli nõudlik ja põhjalik, seetõttu oli teda lihtne usaldada, tema ideid toetada, isegi ületunnitööd teha.

Ta oskas iseenda üle naerda või öelda: mina ka ei tea, mis juhtuma hakkab! Selles ehk peituski tema suurus.

Võiks öelda, et Kuusma toimetajaks oleku aeg on olnud ajakirjanike jaoks kuldaeg. Tänan, et Sa olid ...

Silja



Minu meelest oli Hannes üks teistega rohkem arvestavaimatest inimestest, keda ma tean ja keda on au olnud tunda. Alati ärakuulav, arvestav, lahendusi leidev. Üks sõbralik ja heatahtlik inimene. Kahjuks teiste soovidega vahel liigagi arvestav, korjates üsna kinnise inimesena palju enda sisse ja tehes järeleandmisi pahatihti enda arvelt. Aga selline ta oli ja sinna enam midagi teha ei saa.

Jätkuks nüüd mahajääjatel sellest ja üldse elu haprusest ja lõplikkusest õppust võtta. Tunnustage juba täna oma kaaslasi hea töö eest. Öelge oma sõpradele ja lähedastele, kui tähtsad nad on. Ma loodan vaid, et Hannesele on seda piisavalt öeldud.

Hannese kohta saab öelda palju häid sõnu ja üks detail, mis mulle meelde jääb, on tema tants. Mul on hea meel, ma olen Hannest tundnud.

Erkki



Hannes oli tasakaalukas ja mõistlik. Meie kollektiiv koosneb suurtest isiksustest. Igaüks ajab oma asja ning oma mätta otsast vaadatuna peab seda kõige tähtsamaks ja huvitavamaks. Ühest küljest nii peabki, teisalt on väga keeruline meeskonda koos ühel vankril hoida. Nii olemegi näinud päevi, kui üle pea löövad emotsioonid suisa tööd segama kippusid.

Ajast, kui Hannes peatoimetajaks sai, hakkas Pärnu Postimehes tööl käimine järjest mõnusamaks muutuma. Justkui mitte midagi tehes suutis ta omal tasakaalukal moel meid rahulikult ühte asja tegema panna ning ta argumendid olid nii mõistlikud, et isegi kõige suuremad egod meie seast pidasid temast lugu. Südamest loodan, et suudame edaspidi ilma temata hoida toimetuses sellist õhkkonda, nagu Hannes siia tõi.

Riina



Hannes, sa olid parim. Tagantjärele tundub üha enam, et mõtlesid kõigepealt teiste ja alles siis enda peale. Kandsid kõige raskemat koormat. Hoolisid ja tunnustasid teisi nende töös, kuid sulle endale jäi palju häid sõnu ütlemata.

Anu J



Ülekohtuselt vara põleb mu vastaslaual küünal ja mul pole kellegagi sõnatut pilku vahetada.

Sinuga, Hannes, oli hea rääkida, aga ka hea vaikida. Lauanaabritena lehte kokku pannes tajusime, millal on aeg nalja heita, millal asiselt aru pidada, millal lihtsalt vaikida. Aga liiga tihti jätsid sa liiga palju enda sisse. Aeg-ajalt tundus, et lükkad otsustamist edasi, nagu oodates paremat hetke või lootes, et rasked ajad pöörduvad või sind mõistetakse ütlematagi.

Enesevalitsust pole ma sind näinud kunagi kaotamas, ka põhjendamatud süüdistused võtsid sa vastu näiliselt rahulikult, alandumata süüdistaja tasemele. Armastasid ikka öelda, et me ei pea meeldima poliitikutele, linnajuhtidele, peame andma adekvaatset infot lugejatele ja selgitama neile, mis ja miks toimub. Täna tahaks ka lugejale öelda, miks, aga saame öelda ainult millal.

Iira