Selleks, et kaitsta inimesi, kes oma kommunaalkulude eest korralikult tasuvad, aga samal ajal aidata neid, kellel on tekkinud võlad oma arvete maksmisel, tuligi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja muudatusettepanekutega kaugkütte ja sotsiaalhoolekande seadustesse.
Kehtiv kaugkütteseadus lubab soojusvarustuse katkestada seitsmepäevase etteteatamisega. Sätestades seaduses pikema, 90päevase tähtaja, anname korteriomanikele ja võrguettevõtjale aega võlgadega tegelemiseks, vastastikuste kohustuste ja nõuete selgitamiseks, kokkuleppe saavutamiseks või kohtusse pöördumiseks.
Ühtlasi tähendab see täiendavat võimalust soojusvarustuse tagamiseks talveperioodil, seda nii korteriomanike ja nende perekonnaliikmete tervise kui elamu elamiskõlblikuna säilimise huvides. Kaudselt tagame nii selle, et inimene ei kaota võlgade kuhjumise tõttu oma kodu. Annab ju kehtiv õigus võimaluse pikaajalise võlgnevuse korral suunata võlgniku eluase sundmüüki.
Osa eluasemekulude võlgnikest kuulub kindlasti toimetulekutoetuse taotlejate hulka. Toimetulekutoetus määratakse isikule, kelle sissetulek pärast jooksva kuu eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse põhimõtete kohaselt tuleb eluasemekulud tasuda kas oma sissetulekutest või määratud toetusest ja seda tuleb kindlasti teha. Praegu reaalset tasumist keegi aga ei kontrolli.
Eelnõu eesmärk on tagada, et toimetulekutoetust saavad inimesed ka tegelikult tasuksid eluasemekulusid, sh soojusarveid. Seejuures on oluline teada, et me ei koorma toimetuleku taotlejat mingite ülemääraste täiendavate kohustustega, vaid kehtestame reegli, mille kohaselt isik, kellele on juba toetus määratud, peab oma eluasemekulude eest tasuma ja järgneval taotlemisel, kuna taotlemine on igakuine toiming, seda tõendama, esitades kas pangaülekande väljavõtte või maksekviitungi ühistult vms.
Kui isik eluasemekulude eest ei tasu, on kohalikul omavalitsusel õigus edaspidi kaaluda, kas toimetulekutoetuse maksmist jätkata. Keeldumine on vaid üks võimalus, ministeerium selleks ei kohusta. Otsustamisõigus on ja jääb kohalikule omavalitsusele.
Toimetulekutoetuse kasutamise reeglite täpsustamisel on pikemas perspektiivis positiivne mõju nii riigile, korterelamute elanikele kui toimetulekutoetust saavale isikule endale, sest reguleerides toimetulekutoetusteks eraldatud raha eesmärgipärast kasutamist, suuname inimese tasuma eluaseme kasutamise ja tarbitud teenuste eest, mis omakorda tagab korteriühistute ja korteriomanike ühisuste takistusteta toimimise. Praegu eluasemekulude maksmiseks ettenähtud vahendeid sageli selleks ei kasutata.