Lasteetendus võlub nii väikseid kui suuri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Endla teatri lasteetendus "Kolm põrsakest ja hea hunt".
Endla teatri lasteetendus "Kolm põrsakest ja hea hunt". Foto: Ants Liigus

Laupäeval esietendus Pärnu Endlas pisematele teatrisõpradele mõeldud Mati Undi „Kolm põrsakest ja hea hunt”, lavastajaks Enn Keerd, osatäitjateks Ireen Kennik, Karin Tammaru, Lauri Kink ja Tambet Seling.


Kui põhiosa esietenduse publikust moodustasid mudilased vanuses 2-6 aastat, paistsid vanemad, ilmselgelt kooliealised lapsedki etendusele igati kaasa elavat.



Ja lapsevanemate seas oli etenduse lõppedes kuulda ainult rahulolevaid ja tunnustavaid repliike.



Nähtud etendus oli tõeliselt armas ja südamlik. Otseselt halba tegelast polnudki, tekst oli lastele arusaadav ja eakohane ning tegevusliinid hästi jälgitavad.



Lavakujundus ja kostüümid-maskid (kunstnikuks Liisa Soolepp) olid rõõmsates toonides ja huvitavad, kuid mitte liigselt domineerivad või detailidega ülekülvatud.



Tähelepanuta ei saa jätta vahvaid laule (Juhan Viidingu tekstid, Feliks Küti muusika) ja maitsekaid pillisaateid.



Tegelased, nii hea hunt kui kolm põrsakest, olid omamoodi toredad, olgugi et nende teguviisid ei pruukinud olla alati just kõige õigemad või kohasemad. Pigem õpetas teatritükk, et eks igaühel meist ole oma tugevad ja nõrgad küljed ja kõige targem oleks teha koostööd, nii et kõik saaksid anda ühise eesmärgi nimel neile sobival viisil oma panuse.



Samuti oli tarkuseteraks, et alati ei olegi kuri ja paha see, kes sedamoodi välja näeb, hoopis oma lähedane võib teinekord olla hoolimatu või suisa õel.



Pisut häiris teises vaatuses püssistseen, kus töökas, kuid ülbe notsupoiss sellega ootamatut külalist oma majast välja ajas (eesti kultuuriruumis tundub see kuidagi kohatu ja ameerikalik), kuid õnneks lahendas selle koha lambanaha õlult heitnud hea hunt, manitsedes allegooriliselt, et põrsad püssidega mängida ei tohi ja ärgu suuredki sead nendega vehkigu.



Kodudes oli etendusejärgselt aga kava ostnud lastel kindlasti meisterdamistund, sest kavategijad on ära tabanud, et lasteetenduse kava ei pea olema tühipaljas infobrošüür, vaid et kava formaat ja kasutusvaldkond saavad olla märksa laiemad ja leidlikumad.



Sedapuhku sai iga kavaomanik endale meisterdada kaks maski: sea ja hundi oma.

Märksõnad

Tagasi üles