Arsti esmane ülesanne on kaitsta patsienti haigestumise eest. Paraku juhtub, et teinekord vajab patsient kaitset hoopis arsti eest. Mind sundis sulge haarama Ülejõe perearstikeskuses tegutseva perearsti Aima Olviku hoolimatu suhtumine minu kui patsiendi tervislikku seisundisse ning kuritahtlikult kergekäeline suhtumine delikaatsete isikuandmete avalikustamisse Ülejõe perearstikeskuses.
Aima Olvik on minu perearst olnud pikka aega. Sportliku eluviisi harrastajana on mul õnn olla Olviku vastuvõtul harv külaline.
Jaanuari lõpus osutus, et vajan saatekirja vereanalüüsile. Lootuses saada saatekiri faksi teel võtsin Olvikuga telefonitsi kontakti. Lootus osutus asjatuks. Vastus kõlas: patsienti nägemata ei anta mitte mingil juhul ühtegi saatekirja välja. Hüva, kõlas loogilise ja arusaadavana.
Mõni päev hiljem seadsin sammud Ülejõe perearstikeskuse poole ja esitasin oma soovi Olviku meditsiiniõele. Õde sisenes hetkeks arsti kabinetti ja naastes ulatas minu imestuseks Olviku aktsepteeritud saatekirja. Hämmeldusin, sest keegi ei üritanudki mind enne saatekirja väljastamist üle vaadata. Otsustasin uuesti proovida.
Teadsin, et vajan mõne aja pärast saatekirja eriarstile, seega küsisin sedagi. Järgnenud tegevus oli eelneva koopia: õde sisenes arsti kabinetti ja ilma et mulle oleks liigseid küsimusi esitatud või, hoidku selle eest, minu tervislik seisund üle vaadatud, hoidsin käes juba kahte saatekirja.
Tekkis hasart, küsisin kolmandatki saatekirja eriarstile lootuses, et ehk nüüd tekib kellelgi saatekirjade hulgitellija tervisliku seisundi vastu huvi. Seda ei tekkinud, küll sain oma valdusesse kolmandagi saatekirja.
Õhku jäi küsimus, mis sai Olviku telefonitsi väljendatud vankumatust seisukohast, et arst peab iga patsiendi enne saatekirja väljastamist tingimata üle vaatama. Kas tõesti oli tarvis mind kutsuda pisikuterohkesse keskkonda vaid selleks, et mu tervislikku seisundit mitte kontrollida?
Avaldasin Olvikule oma imestust sellise käitumise üle e-posti kaudu. Vastuses seisis, et kuna Olvikul oli tol hetkel teine patsient ja aega minuga tegelda polnud, väljastas ta saatekirjad minu tervislikku seisundisse süvenemata. Selline otsekohene hoolimatuse ülestunnistus on vägagi hirmutav.
Järgmine, eelmisest veelgi suurem šokk tabas mind Ülejõe perearstikeskusesse vereanalüüsi tulemusi nõutama minnes. Arst ja õde olid selleks kellaajaks lahkunud. Õe toas askeldas keegi minule tundmatu naispersoon. Kindlasti ei tundnud see isik mind nägu- ega nimepidi. Esitasin soovi saada analüüsi tulemusi.
Naispersoon küsis mu nime ja vähimagi katseta mu isikut tuvastada edastas lahkelt analüüsi tulemused. Uskumatu! Ajal, mil lapsevanema loata ei tohi lapse piltigi lasteaia stendile riputada, võtab Ülejõe perearstikeskus endale õiguse levitada patsientide delikaatseid isikuandmeid lihtsalt niisama, nime küsimise peale!
Puudub veel, et patsientide haiguslood avaldataks kõigile huvilistele näiteks perearstikeskuse infostendil. Mis veelgi jahmatavam, Olviku elektronkirjast selgus, et selline kuritahtlikult hoolimatu suhtumine delikaatsetesse isikuandmetesse on Ülejõe perearstikeskuses tavaline.
Olviku vastusest lugesin, et kuna meediku töö põhieeldus on usaldus ja ühtegi varasemat intsidenti polevat olnud, ei näe ta probleemi. Palusin täiendavas elektronkirjas Olvikul selgitada, millise õigusnormi alusel sellist käitumist viljeldakse.
Paraku pole Olvik seda teemat jätkuvalt oluliseks pidanud, sest vastust küsimustele pole laekunud. Hoolimata sellest, et olen saatnud veel täiendava elektronkirja, kus tuletasin meelde, et ootan siiski vastust.
Toon näite olukorra absurdsuse kohta. Juhtun nägema, kuidas tuttav läheb Ülejõe perearstikeskusesse. Tuttav on kidakeelne ega taha avaldada, mis mure tal tervisega on. Uudishimu on üüratu, seetõttu astun ise Ülejõe perearstikeskuse uksest sisse ja esitlen ennast tuttavana. Minu isikut tuvastamata selgitatakse mulle lahkelt, et tuttav on käinud tegemas aidsi testi. Ühtlasi saan teada testi tulemuse ... Kõlab õõvastavalt?
Haigekassa kodulehe andmetel kuulub Olviku patsientide ringi vähemalt 2000 inimest. Võttes arvesse totaalset hoolimatust ja ignorantsust, mis Olviku puhul tundub paraku norm olevat, soovitan väga sügavalt neil 2000 inimesel järele mõtelda, kas perearsti valikul on tehtud õige otsus. Vastasel korral võib osutuda, et perearsti hoolimatu suhtumise tõttu jääte õige ravita, ravitakse teid valesti või avaldatakse teie delikaatsed terviseandmed lahkelt kõigile huvilistele.
Tasub mõtelda Aima Olviku sõnadele: “Kõik minu patsiendid on mulle võrdselt olulised.” Minu näite põhjal selgub üheselt – võrdselt ebaolulised. Tarku valikuid!