Lõppesid jalaväe lahingud Pärnumaa pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reservõppekogunemine “Läänetorm 2013” koondas Pärnumaa metsadesse pealt poole tuhande reservväelase. Nagu märkis Lääne kaitseringkonna ülem major Margus Rebane, ongi nemad need mehed, kes seda maad ja rahvast kaitsevad.
Reservõppekogunemine “Läänetorm 2013” koondas Pärnumaa metsadesse pealt poole tuhande reservväelase. Nagu märkis Lääne kaitseringkonna ülem major Margus Rebane, ongi nemad need mehed, kes seda maad ja rahvast kaitsevad. Foto: Ants Liigus

Eile rauges kaks nädalat Pärnumaa metsades ja rabades möllanud “Läänetorm 2013” ehk jalaväepataljoni reservõppekogunemine. Üle Eesti ja kaugemaltki kokku sõitnud mehed kogunesid veel kord Lääne kaitseringkonna Eametsa baasis, et lahingutehnika puhastada, üle anda ja siis koju sõita.

Iga mees kogemuse-paari võrra rikkamana. Maastikuarhitektina töötav nooremseersant Robert Kähr ütles, et sai metsas vaenlase pealetungi tõrjumise ööde ja päevade jooksul maastikku vähe teise nurga alt tundma õppida.

“Olime kusagil Pärnumaa metsas, ma pole vist elu sees nii pimedas metsas olnud,” kirjeldas ta kaitselahingute tallermaaks olnud Surju kandi metsasid. “Eemal oli kuulda igasuguseid ulgumisi, kunagi vaatasin „Osooni“ ja kuulsin, et Eestis pidid šaakalid olema – äkki need olidki?” jäigi talle selgusetuks, kes olid need hilisöised pimeduses ulgujad.

Märksõnad

Tagasi üles