Heljo Pikhof: Vajame sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi

Heljo Pikhof. Foto: .

Nädalavahetusel osales Pärnus Tervise Paradiisis toimunud naiskogu Kadri piirkondlikul üritusel riigikogu liige Heljo Pikhof, kes on riigikogu ees seisnud tunde põhjendamaks, miks ei ole õige tõsta Eestis pensioniiga 65 eluaastani.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja SDE liige, naiskogu Kadri asepresident Heljo Pikhof,

mis teid pensioniea tõstmises kõige enam häirib?

See, et lahendamata on olulised küsimused. Näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus peaks olema enne otsuse langetamist seadustatud. Soodustingimustel vanaduspensionile mineku õigust omavad inimesed ei saa olla kindlad, kas nad saavadki ettenähtud ajal pensionile – neil tekib ju pensionile saamise õigus enne vanaduspensioni ea saabumist. Lahendamata on pensionipõlves laste kasvatamisele kulunud aja kompenseerimine – tegelikult jääb paljude naiste pension, kes aastaid lastega kodus olnud, väga väikeseks. Häirivaid momente on teisigi.

Rõhutasite oma sõnavõtus: oleks vaja olnud rohkem analüüsida …

Kindlasti tuleks teha sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Praegu ei ole meil ju vanemaealised üldse tööjõuturule oodatud! Teine probleem on, et paralleelselt pensioniea tõusuga on kasvanud erandid – eel-, soodus- ja eripensionid. Pensioniea tõusuga on küll vähenenud vanaduspensionäride hulk, kasvanud aga teiste nn noorte pensionäride arv. Seega läheb enne vanaduspensioniea saabumist 40% eestlastest juba pensionile. Analüüs näitaks pensionisüsteemi jätkusuutlikkust.

Kui näiteks riigikokku tuli perekonnaseaduse eelnõu, oli täpselt sama seis: justiitsminister väitis, et siin pole enam midagi uurida ja kõik on selge. Tegelikult pani eelnõu nõrgemasse positsiooni selle, kes on perekonna nõrgem lüli – reeglina on selleks naine väikeste lastega. Lõppkokkuvõttes õnnestus mul sotsiaalkomisjoni tollase esimehena ikkagi saavutada see, et telliti sotsiaalsete mõjude analüüs, mis näitas midagi muud, kui oli ministeeriumi arvamus.

Aga pensioniea tõstmise küsimuse arutelul ei taha keegi analüüsi tellida.

Pärnu ürituse teema oli toimetulek. Kui raske on Eestis?

Meid ei saa võrrelda heaoluriikidega, nende pensioniea tõusuga. Neis on riik eraldanud suuri summasid ümber- ja täiendõppeks, Eestis on see summa nii väike, et isegi nooremad inimesed ei pääse ümberõppele – praegu on Eestis üle 93 802 töötu.

Inimeste tervis on meil hoopis halvem kui heaoluriikides. Inimeste osakaal, kes saavad praegu töövõimetuspensioni, on tõusnud drastiliselt – neid on ligemale 77 000.

Töövõimetus- ja kutsehaiguskindlustust meil ei olegi. Eelmise valitsuse ajal oli peaaegu olukord, et kindlustus tuleb, aga nüüd on teema taas kalevi all, sest see nõuab raha, mida keegi välja käia ei taha.

Esiteks – Eesti elanike tervis peab paranema, et inimesed ka reaalselt saaksid kauem armastatud tööd teha. Teiseks – tööturul peab olema nõudlus vanemaealiste töötajate järele. Ühiskond peab pidama neid vajalikuks ja väärtuslikuks. Kolmandaks – inimesed peavad võtma kauem töötamise omaks, pidades seda mõistlikuks ja kasulikuks, mitte pealesurutud valikuks.

Kuidas resümeerite hetkesituatsiooni?

Kõige murettekitavam on, et valitsus pani eelnõusse kirja: 2019. aastal vaadatakse, kuidas on mõjunud pensioniea tõstmine. Jääb arusaamatuks, miks seda ei saa teha ennetavalt, meil ei ole ju kiiret. Esmalt tuleks seadustada töövõimetus- ja kutsehaiguskindlustus, välja töötada tööpensionide süsteem, teha sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Alles siis saame edasi minna. Minu arvates peaks valitsus pensioniea tõstmist puudutava eelnõu tagasi võtma.