Eesti kindlustusseltside liit (EKSL) soovitab majaomanikel ja -haldajatel kontrollida, kas sõlmitud kindlustusleping pakub kaitset üleujutusest tulenevate kahjude vastu, ja olla valmis veekahjude tõrjumiseks.
Sulaveega kaasnevaid kahjusid saab ennetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKSLi juhatuse liige Andres Piirsalu selgitas, et üleujutusega seonduvad kahjud kuuluvad lepingu alusel hüvitamisele vaid juhul, kui lepingus on üleujutus kindlustatud riskina nimetatud või kui on tegemist koguriski kindlustusega.
Sulaveega seotud kahjude ennetamiseks tuleks dokumendid, väärisesemed, elektroonika ja muu väärtuslikum vara kõrgemale paigutada ning sõidukid parkida kõrgematesse kohtadesse.
“Tihti hoiavad inimesed keldris kemikaale, näiteks väetist. Et hoida ära keskkonna saastumist ja vähendada ohtu tervisele, tuleb vältida nende ainete sattumist vette,” hoiatas Piirsalu. “Samuti tuleb vältida üleujutusveega kokku puutumist, sest see võib olla saastatud reovee ja kemikaalidega või kanda endas kõrval paikneva hoone elektrisüsteemist pärit elektrilaengut. Saasteohu tõttu tuleb vältida üleujutusveega kokku puutunud toiduainete tarbimist.”
Kui vesi tõuseb elektriseadmete, elektrikaablite, lülitite või seinakontaktideni, tuleb vool kilbist välja lülitada. “Ainult sel viisil võib vältida lühise teket ja riski saada veega kokkupuutel elektrilöök,” toonitas Piirsalu. “Kui vesi tungib kütte- ja gaasiseadmete ruumidesse, tuleb seadmed plahvatusohu vältimiseks välja lülitada.” (PP)