Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2010/11/30/475869t1hd471.jpg)
Suurriigi Ukraina välisministri nädalatagune ja Ukraina presidendi eilne töövisiit Tallinna kinnitab Eesti head positsiooni maailmapoliitikas, sest kõigile on selge, et ajaloolise hetke künnisel olevatel Ukraina juhtidel pole mahti juhuslikeks käikudeks. Tasub ikka ja jälle meenutada, et Eesti ja USA välisametite juhid on nn LEND-programmi ehk demokraatia poole püüdlevate riikide abistamisprogrammi kaasjuhid ja kujunenud olukorras ei saa Ukraina president sõita USAsse, küll aga saab konsulteerida nendega, kellega USA administratsioonis arvestatakse.
”Kujunenud olukorra“ mõistmiseks niipalju, et alles 8. oktoobril teatas Venemaa president Vladimir Putin Bali saarel toimunud Aasia ja Vaikse ookeani riikide tippkohtumisel, et on andnud Ukrainale sooduskrediiti ja pakkunud soodsat gaasihinda. Ikka selleks, et Ukraina liituks Venemaaga tolliliidu ühenduses.