Paroolikaardiga kasutatavate e-teenuste hulk võib väheneda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Ants Liigus / Pänu Postimees.

Eesti pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi hinnangul võib pankade paroolikaartidega kasutatavate e-teenuste hulk tulevikus väheneda.


"Kuigi praegu ei ole pangad plaaninud korduvkasutusega paroolikaartidega autentimisteenust lõpetada, võib juhtuda, et e-teenuste pakkujad hakkavad piirama teenuste hulka, mida paroolikaardiga autentimisteenuse kasutaja võrreldes kõrge turvalisusega autentimisteenuse kasutajaga tarbida saab," rääkis ta.



Talihärmi sõnul on ühekordsed paroolikaardid turvalisuse seisukohast "tõepoolest moraalselt vananenud autentimisvahend".



Paroolikaardile on pakkuda turvalisemaid ja mugavamaid alternatiive nagu ID-kaart, mobiil-ID ja PIN-kalkulaator, märkis ta, lisades, et pangad on paroolikaardiga seotud riske internetipanganduses maandanud limiitide kehtestamisega.



"Madala turvalisusega autentimisvahenditega seotud riskidele on juhitud e-teenuste partnerite tähelepanu," lausus ta.



SEB Panga e-tehnoloogia divisjoni juht Tammo Otsasoo ütles, et paroolikaartide kasutamine väheneb aeglaselt, kuid järjekindlalt. Tema sõnul on ühel hetkel kriitilisel massil inimestel olemas ID-kaardi või mobiil-ID kasutamise vilumus ja seejärel saavad nad siseneda  e-teenustesse ilma panga vahenduseta.



"Seega pankade roll identifitseerimisteenuse pakkujana on ajas vähenev, sest riigi loodud lahendused ID-kaardi näol on konkurentsivõimelisemad," lausus Otsasoo. Tema hinnangul on paroolikaardid 10 aasta pärast tõenäoliselt ajalugu.



Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et paroolikaartide kasutamine langeb ja teiste turvalisemate vahendite kasutamine kasvab.



Kui inimesed kasutavad ID-kaarti või mobiil-ID-d, puudub tema sõnul otsene vajadus end panga kaudu identifitseerida ja e-teenustesse saab siseneda otse.



"Näeme sellise trendi taga Eesti e-teenuste kiiret arengut," rääkis Siilivask. "Kui veel aastate eest oli mugavaim tee riigini läbi panga, siis nüüd, kui riigil endal on see võimekus olemas, on olukord muutunud."



Sampo Panga elektroonilise panganduse valdkonnajuht Kerly Tosvel ütles, et Sampos on praegu kasutusel nii korduvkasutusega kui ühekordsete koodidega koodikaardid.



Tosveli sõnul on korduvkasutusega koodikaartide kasutamise otstarbekus päevalimiidi kehtestamise tõttu ajas järjest vähenenud ja pank kavatseb nende kasutamise selle aasta teises pooles lõpetada.



"Samal ajal pakub Sampo Pank oma klientidele võimalust kasutada ühekordsete koodidega koodikaarte, mille puhul saab klient ise määrata endale sobiva päevalimiidi ning mis on panga hinnangul oma olemuselt oluliselt turvalisemad korduvkasutusega koodikaartidest," rääkis Tosvel.



Ta lisas, et riigi e-teenused jäävad endiselt ligipääsetavaks kõigile panga klientidele.



Nordea Pank Eesti jaepanganduse juhi Olavi Pakkoneni sõnul kasutab Nordea korduvkasutusega koodikaartidest turvalisemaid ühekordseid paroolikaarte.



"Seetõttu ei näe me põhjust piirata meie partnerite e-keskkondadesse sisenemist läbi Nordea internetipanga," ütles ta.

Märksõnad

Tagasi üles