/nginx/o/2008/09/26/77487t1hb261.jpg)
Pressinõukogu arutas Olav Avarsalu kaebust Pärnu Postimehes 15. jaanuaril 2010 ilmunud artikli „Ametniku viga võib Pärnule miljoneid maksma minna“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Pressinõukogu: Pärnu Postimees rikkus head ajakirjandustava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leht väidab artiklis, et Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna keskerakondlasest juhataja Olav Avarsalu viga võib Pärnu maksumaksjatele minna maksma miljoneid kroone, sest ta kirjutas 2006. aastal alla lepingule, millega müüdi muinsuskaitsealal asuv kinnistu, kuid ostjat muinsuskaitseala kohta ei teavitatud.
Olav Avarsalu kaebas pressinõukogule, et artikkel sisaldab ebaõigeid fakte, valeinfot ning kahjustab tema huve ja mainet. Kaebaja hinnangul jääb artiklist eksitav mulje, nagu võiks ta ainuisikuliselt oma tegevusega Pärnu linnavalitsusele kaasa tuua mitmemiljonilise nõude. Kaebaja lisas, et kõnealuses asjas ei ole korraldatud ühtegi uurimist kellegi süü tuvastamiseks. Kaebaja ei ole rahul, et leht ei pakkunud talle võimalust süüdistust kommenteerida. Samuti leiab kaebaja, et leht on põhjendamata avaldanud ta erakondliku kuuluvuse. Kaebaja märkis, et ta oli majandusosakonna juhataja detsembrist 2005 kuni juulini 2007 ega kuulunud sel ajal ühtegi erakonda.
Pärnu Postimees vastas pressinõukogule, et uudis on tehtud kohtuistungi ülestähenduste põhjal. Leht märkis, et kaebaja ei ole kirjutanud väidetavate ebatäpsuste ümberlükkamiseks arvamuslugu ega ole selleks ka toimetusele soovi avaldanud. Leht lisas, et kommentaari küsimise eesmärgiks on kas faktide täpsustamine või arvamusavalduseks võimaluse pakkumine, kuid ajakirjanik ei näinud oma uudises fakte, mis vajanuks täpsustamist. Pärnu Postimees märkis, et kaebaja erakondlikku kuuluvust polnud õige lugejate eest varjata. Samal ajal tunnistas toimetus, et artikli autor eksis Olav Avarsalu erakonda astumise ajaga. Leht lisas, et kui kaebaja soovib, on Pärnu Postimees valmis avaldama vabanduse, täpsustamaks aega, millal kaebaja erakonda astus.
Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja erakondliku kuuluvuse ja kõnealuse lepingu sidumine lugejaid eksitav. Erakondliku kuuluvuse suhtes rikkus Pärnu Postimees ka eetikakoodeksi punkti 4.1, mis näeb ette, et uudismaterjal peab põhinema tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja erakondliku kuuluvuse osas jaganud leht valeinfot, mis tulnuks vea avastades kohe lehes parandada, mitte jääda ootama kaebaja sooviavaldust.
Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2, mille kohaselt konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled, ning punkti 5.1, mis näeb ette, et kui kellegi kohta esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb süüdistatavale võimaluse korral pakkuda kommentaari esitamist samas numbris. Kuna artiklis on Olav Avarsalu kohta esitatud tõsiseid süüdistusi, oleks pidanud talle enda kaitsmiseks sõna andma.