Pärnu linn kavatseb koolide sihtasutuse töö reorganiseerida

Renoveeritud Pärnu Hansagümnaasiumi aula. Foto: Ants Liigus

Pärnu Koolide Sihtasutuse nõukogu otsustas sihtasutuse töö 1. juulist reorganiseerida, ligi 100 töötajast kaotab tõenäoliselt töö kümmekond.

Abilinnapea Jane Metsa sõnutsi näitab rahandusosakonnas koostatud analüüs, et kui viis sihtasutuse hallatavat kooli (Koidula gümnaasium, ühisgümnaasium, Ülejõe gümnaasium, Hansagümnaasium ja Vanalinna põhikool) end ise majandaksid, oleks 2011. aasta eelarves võimalik kokku hoida 3,6 miljonit krooni.

“Aluseks on võetud selle aasta eelarve,” rääkis Mets. “Sihtasutusele antakse majandamiseks raha samadel alustel mis teistele koolidele. Kui koolid võtaks üle koristajad, köögipersonali ja muu, mis neil vaja on, siis see, mis järele jääb, on kokkuhoid.”

Analüüsi süvenedes selgub, et sihtasutuse ülalpidamiskulud moodustavad siiski 2,5 miljonit krooni. 1,1 miljonit krooni on omatulu, mille eest remonditi näiteks Koidula gümnaasiumi raamatukogu, tehakse Vanalinna põhikooli renoveerimisprojekt ja on kavas Koidula kooli ujula remontida. Tulevikus läheb omatulu linna üldisesse eelarvesse.

Töötajate vajalikkuse otsustavad koolijuhid

Mida viie kooli sihtasutustest 2007. aasta augustis moodustatud Pärnu Koolide Sihtasutus endast õieti kujutab? Raekoja hoones istuvad kaks juhatuse liiget (Margus Tammekivi ja Õie Lõmps), kolm raamatupidajat, kaks kinnisvarahaldurit, ehituse projektijuht, tehnohooldejuht, sekretär-personalijuht ja osalise töökoormusega jurist – kokku 11 inimest.

Sihtasutuse ülejäänud ligikaudu 100 töötajast on koristajad, riietehoiutöötajad, nelja kooli (Hansa-, Koidula ja ühisgümnaasiumi ning Vanalinna põhikooli) sööklapersonal, remonditöölised. Kõik nad on seotud mõne konkreetse koolimaja haldamisega.

Juhatuse liikmete töölepingud lõpevad 6. augustil. Metsa jutu järgi pole juhatuse uute liikmete teemat veel arutatud. Tammekivi usub, et üks juhatuse liige jäetakse, sest linn laenukoormust endale ei võta. Iseasi, kas uus juhatuse liige mõni neist kahest või üldse põhikohaga töötaja on.

Ülejäänud töötajate saatus sõltub sellest, kas mõni kool neid vajab ja oma palgale võtta saab. Näiteks on Metsa väitel kõik viis kooli endale võtnud poole kohaga majandusjuhataja ning nüüd tuleb direktoritel otsustada, kas jätta nende töökoormus samaks, võtta pool kohta juurde või palgata täiskohaga inimene.

Metsa hinnangul jääb reorganiseerimise tulemusena tööta kümmekond inimest. “Arvan, et üks raamatupidaja jääb sihtasutusele alles. Sõltub, mis funktsioonid talle jäävad. Kui ainult laenude teenindamine, siis võib-olla poole kohaga, aga võimalik, et saab meie rahandusest pool kohta juurde,” rääkis ta.

Hansa- ja Ülejõe gümnaasiumi renoveerimiseks on sihtasutus laenanud 94,7 miljonit krooni.

Kaks koolimaja suudeti korda teha

Tammekivi hinnangul oli koolide sihtasutuse loomine õige, sest taasiseseisvumisest alates ei suutnud ükski Pärnu võimukoalitsioon kokku leppida, et renoveerida mõni koolimaja tervikuna. “Pärnu koolid on kõik vanad, hiljem on tehtud vaid hädapärase kulumise remonti. Omatulu laekus linnaeelarvesse, koolidel olid ettevõtetega naturaalmajanduslikud suhted,” jutustas Tammekivi.

Käesoleva kümnendi keskel hakati koolide remontimiseks uusi võimalusi otsima. Saaremaal moodustati ühest koolist sihtasutus, Riigi Kinnisvara AS pakkus koolide majandamist.

Tammekivi jutu järgi peeti Pärnus Riigi Kinnisvara ASi varianti liiga kalliks ja viis kooli moodustasid eraldi sihtasutused. Koidula gümnaasium maksis direktor Rein Eglonile juhtasutuse juhatuse liikme tasuna 10 000 krooni kuus, Hansagümnaasium palkas kuni 26 000 krooni suuruse kuutasuga Reet Saare sihtasutuse asju ajama.

“Viie kooli sihtasutuste ühendamise ideoloogiliseks isaks oli Mart Alliku. Koolijuhid olid selle vastu, mina kõhklesin. Täna enam ei kõhkle, sest niisugust ebapädevust poleks kaua välja kannatanud,” meenutas Tammekivi.

Mets avaldas arvamust, et koolide sihtasutuse loomine oli omas ajas õige samm ja kahe kooli kordategemine igati väärt mõte. “Kui sihtasutusel oleks võimalik saada kolmanda ja neljanda kooli remondiks raha, võiks jätkata. Kuna see aga tõenäoline ei ole, pole sellist asutust üleval pidada mõtet. Direktorid ütlevad, et nad suudavad ise majandada,” kõneles abilinnapea.

Igal haldamismudelil on voorusi ja puudusi

Tammekivi hinnangul on koolide sihtasutus sobiv majandamismudel, sest ta võimaldab koondada oma ala spetsialiste. “Hoonete haldamine nõuab erialateadmisi. Koolijuht võib kodu korras hoida, koolimajas on vaja asjatundjaid,” rääkis ta.

Tammekivi ütles, et sihtasutus on suutnud lahti saada mitmest töömehest, kes niisama istusid, ja loonud meeskonna, mis sõidab ühest koolimajast teise. Viie majandusjuhataja asemel võeti palgale kaks haldurit, kuid koolid võtsid majandusjuhatajad uuesti tööle.

Pärnu koolide haldamiseks loodud sihtasutus jäi pidama poolele teele. Osa koole jätkas vanaviisi, koolidel tekkis sihtasutusega konflikte selle pärast, kes peaks muretsema väikevahendite eest. “Mine küsi Tammekivi käest!” ässitas nii mõnigi koolijuht, kui õpetaja katkise lambipirni üle kurtis.

Kasvuraskustele vaatamata peab Tammekivi koolide sihtasutust kõige paremaks haldamismudeliks. “Ta on läbipaistev. Meid on kontrollinud riigikontroll, linnavalitsuse sisekontroll ja volikogu komisjonid ning tööga rahule jäänud. Majandusosakond ei suuda kunagi nii palju koole hallata: seal ei piisa inimesi ega motivatsiooni,” kõneles ta.

Mets nõustus mõttega, et koolijuht on parem pedagoog kui majahaldaja, ent pidas tema tugevaks küljeks asjaolu, et majas on kindel peremees. “Kuninga tänava põhikool on nagu prillikivi. Hea koolijuht vaatab, et tuled kustutatakse õigel ajal ära ja kusagil vesi ei tilgu,” ütles ta.

Metsa väitel pole koolimaju remontides vahet, kas riigihanget teeb majandusosakond või sihtasutus. “Ehitusspetsialistile pole vaja peale kaht juhatuse liiget,” lausus ta.

Metsa jutu järgi on uus linnavalitsus võtnud suuna, et alates uuest õppeaastast otsustavad Koidula, ühis-, Ülejõe ja Hansagümnaasiumi ning Vanalinna põhikooli majandusasju koolid ise. Sama põhimõte on Pärnut valitsevate poliitiliste jõudude koalitsioonilepingus: muuta koolide sihtasutuse tegevus senisest efektiivsemaks.