Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/07/113789t1h7b6b.jpg)
Seoses Soome Talvesõja lõppemise rahulepingu allkirjastamise 70. aastapäevaga märtsis avaldati Rootsi ajakirjanduses artikleid, mis peamiselt käsitlesid soomlaste kangelaslikkust võitluses oma riigi iseseisvuse eest, millega teenitult pälviti välisriikide sümpaatia ja lugupidamine.
Kirjutistes viidati Soome rahva üksmeelele, mis oli enneolematu, ja Soome valitsuse, eriti välisministeeriumi kaine mõistuse poliitikale, mis ilmnes oma riigi huvides tegutsemises.
Et Soomel oli täielik õigus ja moraalne kohustus relvaga kaitsta enda iseseisvust, pöördus Soome valitsus 3. detsembril 1939 toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole. Rahvasteliit kinnitas, et oma seadusvastase tegevusega oli NSV Liit ise ennast organisatsioonist välja heitnud.
Eestis ilmunud kirjutistest tekitas mõni aga imestust. Ajaloolase ja riigikogu liikme Kadri Simsoni artikkel ”70 aastat Talvesõja lõpust” ei vasta kõiges tõele.
Moskvas 10. märtsil 1940 toimunud rahulepingu allakirjutamisel osalenud neljast soomlasest Risto Ryti oli tollane peaminister, keda Simson nimetab Soome presidendiks. Tegelikult oli sel ajal riigipeaks Kyösti Kallio, kes alles 19. detsembril 1940 pani enne tähtaega ameti maha, seda tervislikel põhjustel. Simson väidab, et Rytit tabas paar kuud hiljem haigushoog, mille tagajärjel jäi Ryti poolest kehast halvatuks. Rytil pole kunagi esinenud raskekujulisi haigushooge ega olnud ta halvatud.
Kallio pidulikul ärasaatmisel oma kodukohta sai senine president infarkti, ta varises kokku ja suri Soome marssali Gustav Mannerheimi käte vahel Helsingi raudteejaamas. Samal 19. detsembril 1940 võttis presidendi ameti üle Risto Ryti.
Seoses Saksa-Vene konfliktiga ”sattus” Soome uuesti sõtta. Riigis kuulutati välja üldmobilisatsioon ja 26. juunil 1941 avaldati valitsuse deklaratsioon, et Soome on NSV Liiduga sõjajalal. Talvesõda algas nagu kogemata. Seda tunnistasid mõlemad partnerid rahusõlmimisele asudes. Sama ei saa väita Jätkusõja kohta.
Pikale veninud Jätkusõda nõudis uusi inimohvreid ja mõistes, et Saksamaa seda sõda ei võida, hakkas Soome otsima võimalusi separaatrahuks.
4. augustil 1944 pani Ryti presidendiameti maha. Pärast uue seaduse ratifitseerimist Eduskunnas läksid presidendi ametikohustused üle marssal Mannerheimile.
Presidendivahetusel oli suur poliitiline tähtsus, sellega kergendati separaatrahu sõlmimist, mis toimus Soome ja NSV Liidu vahel 19. septembril 1944.
Artiklis nimetas Kadri Simson Eesti taasiseseisvumisel ametliku Helsingi vähest kaasatundmist Balti riikidele. Siin on kohane nimetada, et nii imelik kui see pole, ei tunnustanud Soome kunagi Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt.
Pärast Eesti taasiseseisvumist oli Soomel vaja ainult taastada diplomaatilised suhted Eestiga.
Simsonile tuletaks meelde, kuidas suhtus Edgar Savisaar Eesti taasiseseisvumisse. Savisaare soov oli, et ülemnõukogus nimetataks iseseisvat Eestit kolmandaks vabariigiks. Niinimetatud kolmanda vabariigi ideoloogiaga oleks antud legitiimsus Eesti NSV-legi.