/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Hiljuti kirjutas Pärnu Postimees linnavalitsuse eesmärgist reorganiseerida Pärnu muusikaelu, see puudutab eelkõige Pärnu filharmooniat ning linnaorkestrit. Täna toome avalikkuse ette Pärnu Koolide Sihtasutusega seotud otsused.
Juhtkiri: Vajadusest reorganiseerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii filharmoonia kui koolide sihtasutuse kutsus ellu Pärnu eelmine võimuliit, mäletatavasti lõid volikogu ja linnavalitsuse eelmine koosseis samuti munitsipaalpolitsei, mis on reorganiseerimise või restruktureerimise juba läbi teinud. Millal jõuavad praegu ametis linnajuhid filharmoonia ja koolide sihtasutuseni, oli vaid aja küsimus.
Filharmoonia kohta käivate otsuste rakendumist pole oodata enne tuleva aasta algust ja kuigi abilinnapea Jane Mets on avaldanud mõtet, et filharmoonia võiks kaotada ja linnaorkestri alles jätta, näib ta, vähemalt avalikult, olevat avatud muudelegi stsenaariumidele. Kui aga Pärnu filharmoonia direktori kohusetäitja Helen Erastus leiab, et filharmoonia kaotamisega astutaks samm tagasi, on põhjust teda asjatundjana usaldada.
Pärnu professionaalse muusikaelu viimine 2005. või 2006. aasta tasemele oleks viga, hea tahtmise korral peaks jaguma ruumi mõistlikele kompromissidele.
Koolide sihtasutuse reorganiseerimine tooks linnavalitsuse arvestuse kohaselt kokkuhoidu 3,6 miljonit krooni, mis on märkimisväärne võit. Isegi miljoni krooni võrra väiksem kokkuhoid on abiks.
Koolide sihtasutuse abil on remonditud Ülejõe ja Hansagümnaasium, aga edasi liikuda pole kuhugi. Seetõttu ongi mõistlik jätta sihtasutuse aparaadist alles raamatupidaja ja anda majandamine koolidele tagasi. Olude sunnil kasutuks muutunud kuluka administratsiooni ülalpidamist Pärnu linn endale lubada ei saa ega tohigi.