Esimesed seemned idanevad perenaistel juba kastides-pottides, külvihooaeg algab aprillis-mais. Avamaakülvidega tuleb tänavusel lumerohkel kevadel ilmselt tavalisest kauem viivitada.
Külm kevad sunnib seemnete külvamisega viivitama
11. aprill 2010, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Sordiseemne Pärnu seemnepoe juhataja Marje Nurmeste saab ostjatele praegu pakkuda juba 25 sorti tomatiseemneid ja niisama palju kurgisorte. Eesti Sordiseemne toodangust võib juhataja sõnutsi eeldada, et taimesordid on valitud just kodumaise kliimaga sobivad.
"Mida kodule lähemalt on taim pärit, seda vastupidavam ta kasvab ja seda tervislikum on toodang," kinnitas Nurmeste.
Kataloogist või poest?
Peale kaupluste on tänapäeval palju võimalusi tellida seemneid nii kodu- kui välismaistest kataloogidest. Tartus juba üle kümne aasta tegutsenud Seemnemaailm pakub oma kaupa internetilehel http://seemnemaailm.ee/. Kaubavalikut uuendatakse netilehel pidevalt, kaks korda kuus ilmuvad uudistooted.
Mugav on tellida seemneid spetsiaalsete segudena: saadaval on näiteks "Oivaline parfüüm" (valik lõhnavaid taimi), "Virmalised" (külma taluvad taimed) ja segu veekogu kujundamiseks.
Kaupluse müüja ning aiakujundaja Sirje Veeroja rääkis, et aastate vältel on neil müüdavate seemnete ja muude taimmaterjalide idanevusega väga vähe probleeme tekkinud, needki põhjustatud pigem nõudlikust sordist või valest kasvatamisest.
"Haruldaste püsikute paljundamine on raske, seemned vajavad eraldi töötlust, võib minna maa sees mitu talve, kuni taim kasvuhoo sisse saab," seletas Veeroja. "Väga kaua idanevad näiteks sinine ebamagun ja lursslill. Neid võiks külvata sügisel, et seeme külmaperioodi läbiks."
Enamik seemneid idanevat kenasti aasta või kaks pärast pakkimist, näiteks läinud Veerojal kenasti kasvama isegi kümme aastat vanad tomatiseemned. Müüja sõnutsi aitab seemnete idanevust säilitada nende kaitsmine valguse ja õhu eest, seepärast on kauplustes säilitusaeg pikem õhukindlalt fooliumi pakitud seemnetel.
Potist peenrale
Seemnete idandamist soodustab taimekasti katmine kilega, mis aitab hoida niiskust ja soojust. Külm aknalaud ei sobi. Liiga soojas kohas kipuvad tärganud taimed jälle pikaks venima. "Sel kevadel ei tasu seemnekülviga väga kiirustada," arvas Nurmeste. "Liigselt kasvanud taimi püüdke ümber istutada."
Kauplusest juurikaid või sibulaid ostes veenduge, et materjal oleks kõva, mädanenud kohtadeta ega ülearu kasvanud. Kui daaliad või liiliad näitavad hoogsa kasvamise märke, tuleks sibul pista turbapotti kevadist istutamist ootama.
Mõni aiapidaja soovitab teatud seemneid enne potti või peenrale panemist leotada, Nurmeste seda vajalikuks ei pea. Kes siiski leotada tahab, peaks teadma, et selline seeme on kuivale harilikust vastuvõtlikum ja tahab hoolega kastmist.
Ettekasvatatud taimi võiks õueõhuga harjutada vähehaaval: viia neid õue algul mõne tunni kaupa pilves soojema ilmaga ja vältida otsest päikeselõõska.
Märtsis soovitab Nurmeste külvata eelkõige tomatid ja paprikad, lilledest lobeeliad, petuuniad, lõvilõuad, viltlehed, päevakübarad, mätasharjad ja muud mitut pikeerimist vajavad lilled. Veidi oodata tasub astrite, tagee-teste, suvedaaliate, pruudisõlgede ja peiulilledega.
Potis ette kasvatada võib free-siaid, kaeralilli, kannasid, begooniaid, liatriseid, astilbesid, gladioole ja moone.
Otse peenrasse külvatakse kressid, rukkililled, lillherned, päevalilled, kosmosed, saialilled, reseedad, rõngaslilled ja jaanikakrad.