Uuskodude haljastusest ehk aeg on pidada plaani

Aisa 19 eramu, mis mullu pälvis Pärnu kauneima kodu tiitli, paistis silma hästi kujundatud ja hooldatud aiaga. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Taasiseseisvunud Eesti riigis on väga paljud pered suutnud rajada (osta) omale uue kodu. Aga kui paljud võivad uhkusega öelda: "See ongi minu KODU"?

Mis teeb kodust kodu? Igaühel on sellest oma arusaam. Lääne kultuuriruumis, kuhu meiegi kuulume, ei ole kodu siiski betoonkarp ega puitkarkassil kergehitus keset tühermaad. Kodu juurde peavad siseruumide loomuliku jätkuna kuuluma õu ja aed, terrass ja veranda, kus krundi iga ruutmeeter kajastab omaniku taotlusi ja pakub talle võimalust nautida põhjamaise looduse ilu läbi aastaaegade. Just nimelt läbi aastaaegade!

Kurtmine, et meil on kehv lühike, kolmekuuline suvi ja üheksa kuud viletsat suusailma, ei ole aiakujunduses väga asjakohane. Kõik aastaajad on kaunid ja aed peab laskma sel välja paista.

Ei tahaks küll hakata kellelegi etteheiteid tegema, kuid raske on aru saada loogikast, kus maja ehitamiseks on leitud miljon, aga aiakujunduseks 20 000 krooni näib juba ületamatu summa. Seetõttu on piirdutud parimal juhul elupuuheki (mis ei ole sugugi odav lahendus) ja muruga.

Varakevad on õige aeg plaanide pidamiseks, võimaluste kaalumiseks ning lahenduste otsimiseks, kuigi enamikule meist tundub praegune lumine ja märg aeg olevat kohatu unistamaks, milline näeb aed välja järgmisel suvel.

Ent kevad tuleb äkki ja siis võib jääda lootusetult hiljaks nii istikute varumine kui muru rajamine, mida on soovitav teha juba aprillis. Peale selle puududa majanduslikud võimalused, kui rahale pole varem mõeldud. Kõige lihtsam on tellida tunnustatud maastikuarhitektilt täiuslik aiaplaan ja lasta see mõnel haljastusfirmal ellu viia. Sellist lahendust aga ilmselt igaüks endale lubada ei saa.

Julgen, tuginedes oma kogemustele, välja pakkuda mõningad põhitõed, mida tasuks jälgida.

1. Aed tasuks planeerida nii, et puud saavutavad oma projektsuuruse 10-20 aasta ja põõsad viie aasta pärast. Nukker on vaadata aeda, kus keset lagedat ala on istutatud tammeke, mis oma normaalsuuruse saavutab alles 100 aasta pärast. See oleks ju tore suures tulevikupargis, aga mitte koduaias.

2. Iga aed tuleks kriitiliselt üle vaadata iga viie kuni 15 aasta tagant, et teha korrektuur. Viie aasta pärast saab istutada veel midagi ümber, hiljem tuleks välja juurida ülekasvanud puud (põõsaid saab tagasi lõigata) ja istutada uusi, vastavalt uuenenud mõtetele ja vajadustele. Muutuvad ju pere koosseis, hooldamise võimekus ja palju muid tegureid. Aed ei ole kunagi midagi lõplikku, vaid muutub nii ajas kui läbi aastaaegade.

3. Alati pidage silmas kolme põhiprintsiipi: milleks te midagi rajate, kas need omavahel kokku sobivad ja kas aeda on võimalikult lihtne hooldada? Siia lisandub rajamise ökonoomsus, aga see on niigi selge.

4. Ostke ainult kvaliteetseid istikuid (tasub olla ettevaatlik Hollandi ja Poola puukoolide toodangu suhtes) ja ärge tehke neid oste kaalutlemata. Alati ei maksa osta seda kõige suuremat, mis on oluliselt kallim, kuid juurdub halvemini. Hankige üksnes konteineristikuid (potis või plastkotis).

5. Esimesel aastal on hooldus (ennekõike kastmine) väga oluline, vastasel juhul olete raha maha visanud.

6. Ärge suhtuge põlglikult tarbeaeda, et "milleks? Poes on ju kõik õunad, pirnid, ploomid saadaval". Tarbeaias peaks olema printsiibiks muidugi saagi saamine, mitte puidu ja lehestiku kasvatamine. Minimalistliku tarbeaia rajamine on Eestis üsna tundmatu maailm.

7. Istutage julgesti okaspuid ja -põõsaid, need on läbi aasta kenad.

Kasutage aiatöödeni jäänud aega kirjandusega tutvumiseks, aga suhtuge kõigesse kriitiliselt. Aia teete ju enesele, mitte kaasinimestele meeldimiseks, auhindade võitmiseks ja meeletuks ning tüütuks rügamiseks.