Sulavad hanged kuulutavad aiatööde algust

Tammiste aiapidaja Annela Raud Selge kattis vaid sisehoovi silmailuks istutatud elupuud:paar aastat tagasi istutatud hekipuud tema arvates katmist enam ei vaja. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tänavune talv oma rohke lume ja külmadega on paljudes aedades kahju teinud.   Kevad annab endast juba märku ning pärast lume sulamist võib meile aias avaneda trööstitu pilt.

Tänavune talv oma rohke lume ja külmadega on paljudes aedades kahju teinud.   Kevad annab endast juba märku ning pärast lume sulamist võib meile aias avaneda trööstitu pilt.

Puud ootavad lõikamist

Kevade hakul tuleks alustada aias viljapuude lõikamisega. Oluline on puid lõigata õigel ajal ja viisil, kuna lõikusest oleneb puu saagikus, eluiga ja tervis. Alustada saab kohe, kui suured miinuskraadid on möödas, lühiajaline hilis-külm enam liiga ei tee.

Temperatuurist ja kasvukohast olenevalt algab paljudel puuliikidel, nagu vaher, kask, pähklipuu, jalakas, pöök, valgepöök, hobukastan, pihlakas, pappel, sarapuu, paju, viinapuu, aktiniidia, mahlajooks üsna vara. Neid on parem lõigata suvel.

Talvise lumekoorma tõttu võib tänavu murdunud oksi tavalisest rohkem olla ning võrade kujundamisega tuleb seetõttu rohkem tegemist.

Peale selle vajavad mahavajunud põõsaoksad toestamist või sidumist.

Päikesepõletuse oht

Kui maapind külmunud ja päikest palju, tuleb jälgida, et igihaljad lehtpõõsad ja okaspuud (eriti Hollandist ja mujalt soojemast kliimast toodud) oleksid varjutuskangaga kaetud, ja mitte kiirustada kanga eemaldamisega.

Päikesepõletuse vastu aitab varjutuskangaste ja looride kasutamine. Kangast ei soovita asetada otse taimedele, vaid veidi kõrgematele tokkidele või sõrestikule.

Kevadtalvise päikese suhtes eriti tundlikud taimed on mitmesugused okasvormid, pukspuud, igihaljad rododendronid, iileksid.

Õrnemad taimed vajavad varju seni, kuni nende juured tööle hakkavad ehk maapinna sulamiseni. Osal taimedel toimub see alles siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on pidevalt üle viie soojakraadi.

Varjutuskangas võtke ära vaid sombuse ilmaga ja kihikaupa. Kuuseoksad tuleks eemaldada samuti järk-järgult. Üleminek uude keskkonda peab olema pehme, muidu kahjustavad päike ja tuul puid. Kate olgu peal pigem kauem kui vähem.

Taimehakatised üle vaadata

Maapinna sulades kerkivad nõrgalt juurdunud taimed ja pistoksad mitme sentimeetri võrra. Sellist nähtust nimetatakse külmakergituseks.

Mida rohkem pinnas talve kestel vahelduvalt külmub ja sulab, seda enam juured kevadeks paljastuvad. Seepärast tuleb kohe pärast lume ja keltsa sulamist taimehakatised üle vaadata, vajadusel juured tagasi vajutada või neile mulda (turvast) kuhjata.

Puud-põõsad tahavad noorendamist

Aprillis jätkub puude-põõsaste lõikamine. Seda tööd saab teha pungade puhkemiseni, tavaliselt kuu keskpaiga või lõpuni. Hilisel kevadel pikeneb see aeg merele avatud rannikualadel, eriti Põhja-Eestis.

Nendes piirkondades, kus maapind sulanud ning päike õhu soojaks kütab, asuvad pungad jõudsalt varem paisuma ning lõikaminegi tuleb enne lõpetada.

Noorendage puid-põõsaid: sirelil ja viirpuul lõigake oksi tagasi mõnekümne sentimeetri kõrguselt, Jaapani enelad viie kuni kümne sentimeetri kõrguseks, siis nad õitsevad suvel rikkalikult, aedhortensia üheaastased oksad kahe-kolme punga peale. Forsüütiat, mandlipuud ja näsiniint lõigake kohe pärast õitsemist, aga enne lehtimist.

Kui vaarikatest jäid viljunud oksad sügisel välja lõikamata, tuleb seda nüüd teha.

Roosid tuleks vabastada kevadel katetest siis, kui krookused ajavad ninad maast välja (tavaliselt jääb see aprilli algusesse).

Pärast külma talve tuleks oodata näiliselt hukkunud okste tagasilõikamise või taime väljajuurimisega, sest taim võib talveðokist hiljem väljuda.

 Aprilli lõpus tehke põhjalik rooside tagasilõikus. Kõik pruunistunud taimeosad eemaldage kuni rohelise osani. Madalatele peenraroosidele jätke alles kolm kuni viis punga (alt lugedes). Roniroosid toestage kohe pärast lõikamist.

Kui kuivanud maasikalehed jäid sügisel ajapuuduse või pakasetõrje eesmärgil koristamata, peab seda nüüd esimesel võimalusel tegema. Praht loomulikult kohe lõkkesse, sest see kubiseb haigustekitajatest!

Aprillis algab istutamine

Puid ja põõsaid saab hakata istutama kohe, kui kelts sulanud ja pori kadunud.

Paljasjuursete istikute puhul on väga oluline, et juurdumisaeg enne lehtimist võimalikult pikk oleks ja taimed varakevadist niiskusvaru põhjalikult kasutada saaksid. Nõuistikute eelis on see, et neid võib vabalt hiljemgi, juba lehtinult, kasvukohta siirdada.

Muru ootab hoolitsemist

Aiapidaja igakevadine mure on see, missugusena muru lume alt lagedale tuleb. Korralikult külmunud pinnase puhul peaks kamar üsna hea välja nägema, kuid lumevaibaalune sula maa võib üsna armetus seisus olla. Pisielukad on sinna sageli käike ja avausi uuristanud ning mullakuhilaid tekitanud.

Nüüd ei jää muud üle, kui esimesel võimalusel pärast pori kadumist muld laiali ajada ja tühikud täita. Peale selle vajavad riisumist praht, samblikud ja kulukiht. Kui muld on raske lõimisega, oleks hea pinnast aiahargi, nugarulli või püstlõikuriga õhutada.