Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
/nginx/o/2010/04/20/352052t1hdc14.jpg)
Pärnu Kesklinna lasteaia õpetaja Margit Tõhk esitles nädalavahetusel koos mudilastega Rahva Raamatu poes omakirjutatud raamatut “Metstötsi rajad”.
Raamat on mõeldud nii lasteaiaõpetajatele, lastevanematele kui teistele loodushuvilistele. Margit Tõhk rääkis, et on töötanud Kesklinna lasteaias juba veerandsada aastat.
Metstötsi-mõte tekkis 25 aastat tagasi raadiosaadet kuulates. Seda teemat arendasid aastate vältel mudilased, nende vanemad ja kasvatajad. Lasteaiaõpetaja pani nähtu-kuuldu kirja, nii tekkis Metstötsi-metoodika. Kui lasteaiarühmad olid varem nummerdatud, siis 1999. aastast hakkas üks Kesklinna lasteaia rühmadest kandma Metstötsi nime.
Raamatu esimene osa on autori sõnutsi looduspedagoogiline ja -filosoofiline, teine osa koosneb mängudest, uurimisest ja katsetamisest.
Metstöts on metshaldjas, armastab lapsi ja loodust. Ta on pärit meie esivanemate muinasjuttude maailmast, haldjate riigist. Metshaldjas, kes vahendab poistele ja tüdrukutele mänguliselt eri nähtusi ja sündmusi. See tegelane tunneb looduse keelt, sest ta on looduslaps, sündinud metsas. Metstöts on looduse tasakaalu sümbol.
Infoajastul on salapära ja müstilisus kadunud teabetulva virvarri. Lastelgi on saladusi ja muinasjutulisust vähemaks jäänud. Metstöts on oma algolemuselt haldjas, seega tuleb raamatus juttu haldjate maailmast, mis omakorda kallutab raamatu sisu mängulisusele ja filosoofilisusele. Teosest saab teada nii mõndagi huvitavat loodusest, Metstötsist kui keskkonnaharidustegelasest ja Metstötsi-metoodikast õppe- ja kasvatustöös.
Margit Tõhki kogumiku retsensent professor Inge Unt on nimetanud omanäolist teost väikeseks alushariduse käsiraamatuks.