Siiri Oviir: Euroopa aitab elatisraha sissenõudmisel

Siiri Oviir Foto: Peeter Langovits

Hiljuti kiitis Euroopa Parlament heaks konventsiooni, milles käsitletakse laste ja muude pereliikmete elatise rahvusvahelist sissenõudmist. Nende otsuste rakendamine puudutab teiste hulgas paljusid Eesti elanikke.

Sotsiaalministeeriumi uuring näitas, et üle kümnendiku kõigist alaealistest Eesti lastest kasvab vaid ühe vanema hoole ja armastusega ning 97 protsendil juhtudest on üksikvanemaks ema. Või teine näitaja: Eestis on hinnanguliselt 25 000 last, kes ei saa pere juurest lahkunud vanemalt elatisraha.

Kannatajaks on lapsed

Võib arvata, et masuaegne tööpuudus pigem kergitab kui alandab selliste laste arvu. Küllap leidub nende vanemate seas igasuguseid: on neid, kes tööpuuduse tõttu ise püksirihma pingutavad, kui neid, kes põhimõtteliselt ei maksa. Olgu selle põhjuseks siis tõdemus, et raha kulub endalegi ära, või aetakse sulaselget jonni. Kannatajaks, teadagi, lapsed.

Üht-teist olulist on viimasel ajal Eestis siiski ette võetud. Justiitsministeeriumi kavatsuste kohaselt on tulevikus kohustatud lapsele elatisraha maksma ka madalapalgaline lapsevanem, kes kolmandiku palgast peab järeltulija ülalpidamiseks andma.

Ärgem unustagem, et meie naised teenivad võrdväärse töö eest kolmandiku vähem kui mehed. Üldjuhul on üksikvanemad aga emad ja üldjuhul väiksema palgaga kui isad.

Miks oleme kogu Eesti iseseisvuse aja pidanud loomulikuks, et lapse(d) hüljanud isale peab jääma enese tarbeks vähemalt pool alampalgast ehk 2175 krooni, aga pole üldse pidanud tähelepanu väärivaks seda, kui palju raha on emadel ja lastel kasutada elulisteks vajadusteks?

Millega võivad emad iga päev kindlalt arvestada? Peale riikliku lapsetoetuse sageli muud ei olegi. Aga emad peavad hakkama saama. Enamikul juhtudel saavadki. Miks me isade suhtes niisama nõudlikud pole olnud?

Justiitsministeeriumi võetud suund lubab loota, et lähiajal saab teoks seni unelmana tundunud riikliku alimendifondi loomine. Kohtutäiturite menetluses elatisnõuete jääk (võlg lastele) oli möödunud aasta lõpus ligi 78 miljonit krooni!

Euroopasse tööle

Paljud vanemad on suundunud tööotsinguil Euroopasse, seega ei ole elatisraha küsimus üksnes siseriiklik, vaid riigipiire ületav.

Vastuvõetud dokumendi põhimõtted on sarnased ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatutega, näiteks igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid; igal lapsel on õigus elatustasemele, mis vastab tema kehalisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule; vanemate esmane kohustus on tagada järeltulija arenguks vajalikud elutingimused.

Ja viimane põhimõte, mis paneb riigile rakenduskohustuse ja sunnib tegutsema. Nimelt peavad liikmesriigid võtma tarvitusele kõik asjakohased meetmed, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute sõlmimise, tagamaks lapse ülalpidamine oma vanemate või lapse eest vastutust kandvate isikute poolt.

Niisiis on põhimõtted ammu paika pandud, Eesti on neid lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega tunnustanud ja viimane aeg on need tegelikkuses toimivaks muuta.

Täpselt formuleeritud ülesanded rõhutavad selgesti, et oluline on konkreetsete juhtumite lahendamine, mitte lõputu tegelemisprotsess. Venitamise tõttu kannatavad ennekõike lapsed.

Kuna bürokraatia kipub väga sageli ja kõikjal muganduma ning muutuma konkreetsete inimeste probleemide lahendamise kohast asjaks iseeneses, see tähendab pigem dokumentide vastuvõtmise kohaks, näeb konventsioon ette sedagi, et riigi keskasutustel lasub kohustus anda õigusabi või hõlbustada selle saamist. Aidata kindlaks teha “kadunud” lapsevanema asukohta, samuti aidata hankida teavet sellise vanema sissetuleku ja vara kohta, abistada dokumentide saamisel ja kättetoimetamisel.

Seega on riigil kohustus abistada ja üksi jäänud lapsevanem ei pea enam pead murdma advokaadi palkamise võimaluste üle.

Võimalikud sanktsioonid

Eesmärk on üks: aidata last ja teda kasvatavat lapsevanemat ning rakendada sanktsioone selle vanema suhtes, kes ei täida elatisraha maksmise kohustust. Näiteks arestides palga, pangakontod, maksutagastuse, vara või korraldades selle sundmüügi, teavitada krediidiinfoteenust pakkuvaid asutusi.

Samuti võib pidada kinni pensionimaksed, aga needki saab arestida, keelduda mitmesuguseid tegevusi teha lubavatest õigustest (mootorsõiduki juhi loast, jahitunnistusest või relvaloast), aga ka peatada või tühistada need. Leppimatu lähenemine, kas pole? Eesmärk on aga selge: laste hulk, kellele vanemad on “unustanud” elatisraha maksta, peab hakkama kahanema.

Muidugi oleks parem, kui peres valitseks harmoonia ning vanemaid ei tuleks sundida oma kohustusi täitma või Euroopast taga otsida.

Kahjuks ei ole maailm aga veel täiuslik, sestap on vaja lapsi kaitsta selliste meetmete rakendamisega.