NATO kohtub Tallinnas

Täna keskpäeval algab Tallinnas NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Osalema on oodatud NATO Afganistani missiooni partnerriikide esindajadki, seega võõrustab Eesti välisminister Urmas Paet 45 riigi poliitikuid.

Kuigi mitteametlikult kohtumiselt põhjapanevaid otsuseid oodata pole, on tegemist Eestis toimuva kõigi aegade suurima rahvusvahelise sündmusega. Paariks päevaks muutub Eesti transatlantilise julgeolekupoliitika kujundamise areeniks.

Varem on välisministrite mitteametlikud kohtumised toimunud 2005 Vilniuses ja 2007 Oslos ning 2008 ja 2009 Brüsselis. 2006. aasta novembri lõpus võõrustas Riia NATO tippkohtumist.

Tallinna on oodata ligi 550 delegaati ja umbes 200 ajakirjanikku.

Põhjalik programm

NATO riikide välisministrid räägivad kohtumisel NATO strateegilisest kontseptsioonist, mille uue redaktsiooni kallal töötab USA kunagise välisministri Madeleine Albrighti juhitav töögrupp. Kõik NATO liikmed peavad tundma osalust organisatsioonis. Selle nurgakiviks jäävad kollektiivkaitse ja usutav heidutus võimaliku pahasoovija vastu.

NATO peakorteri reformi all mõeldakse NATO-sisese majapidamise korrastamist, eriti asjaajamise ajakohastamist.

NATO-Venemaa nõukogu koosolekut Tallinnas ei toimu, kuna Moskva arvates ei piisa teemasid, mida arutada. Sellegipoolest räägitakse Venemaa ja NATO vahelistest suhetest, mille arengut takistab Vene poole suhtumine: too ei näe NATOs partnerit, pigem ohtu.

NATO valmistub edasi laienema. Liikmelisuse tegevusplaani (MAP) saab Bosnia ja Hertsegoviina. MAPi teel liiguvad Montenegro ja Makedoonia. Viimast on NATO liikmeks saamisel takistanud nimevaidlus Kreekaga.

Tuumarelvastus on üks NATO alustalasid ning maailmas, kus aimatavus on vähenenud, etendavad tuumarelvad unikaalset rolli. Säilima peab Euroopa-põhine tuumaheidutus. ”NATO riigid on tuumarelvastuse vähendamise poolt, kuid see saab toimuda vaid pariteetsetel alustel. Ühepoolseid järeleandmisi ei tule,” ütles Eesti välisminister Urmas Paet pressikonverentsil.

Raketitõrjes rõõmustab Euroopat USA otsus läheneda sellele teemale uutmoodi. See on selge märk Ameerika Ühendriikide pühendumisest Euroopa julgeolekule. Päevakorras on NATO raketikaitsesüsteemi rajamine.

Selgem plaan Afganistani suhtes

NATO välisministrite kohtumisel tehakse Tallinnas NATO ja rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse (ISAF - International Security Assistance Force) panustavate riikide kohtumisel esimesi vahekokkuvõtteid NATO uue Afganistani strateegia elluviimise tulemustest. ISAF loodi 2001. aasta detsembris pärast Talibani kukutamist. NATO juhtimise all on ISAF alates 11. augustist 2003 ja see on esimene NATO missioon väljaspool Euroopat.

ISAFi alluvuses on ligi 89 500 sõjaväelast 44 riigist, sealhulgas kõigist NATO liikmesriikidest. ”Arutame võimalusi ja tingimusi, alustamaks julgeolekuvastutuse järkjärgulist üleandmist Afganistani võimudele ning Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe küsimusi,” rääkis Paet.

Korraldajatest olenemata põhjustel jääb paraku ära Lennart Meri konverents.

NATO välisministrite mitteametliku kohtumise korraldamine läheb Postimehe andmetel Eestile maksma kaheksa miljonit krooni. Ainuüksi tänavate sulgemisele kulub ligi 200 000 krooni. 130 000 krooni maksab mööblifirmast Standard tellitud nõupidamislaud, mille taga peab igale istujale jääma vähemalt 80 sentimeetrit lauaruumi.

Eilsete teadete kohaselt ei osale Tallinnas Ühendkuningriigi välisminister David Milliband seoses peatsete valimistega, samuti Kanada ja Islandi välisametkondade juhid. Afganistani partneritest puuduvad Uus-Meremaa ja Singapuri välisminister.