Parim aiavili kasvab oma kasvuhoones

Bauhofi müügimees Anatoli Vetkin demonstreerib ühte odavamat neil müüdavat kilemaja, mis maksab 1749 krooni. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kauplused pakuvad tänapäeval aedvilju aasta ringi, siiski leiavad paljud hobiaednikud, et omakasvatatud tomati-kurgi maitsest paremat pole.

Aastakümneid tagasi tuli kasvuhoonetest paljudele peredele hädavajalik toidulisa, praegu rajatakse neid pigem tervislikule toidule mõeldes. Tänapäeva aedviljakasvataja elu lihtsustavad moodsad materjalid ja peened tehnoloogiad, mis võimaldavad kasvuhoonet korras hoida üsna väikese aja- ja töökuluga.

Uus ja kerge materjal

Enamik ehituskauplusi müüb praegu alumiiniumraamil polü-karbonaadist kasvuhooneid. Kärgpolükarbonaat kujutab endast eri paksuse ja struktuuriga valgust läbi laskvat nelja kuni kuue millimeetri paksust paneeli. See materjal on viimasel ajal leidnud kasvuhoonete, suveaedade, varikatuste ja terrasside ehitusel väga laia kasutust, kuna on klaasist kergem (ruutmeeter kaalub 800 grammi) ning soojusisolatsiooni näitajad on analoogsed klaaspakettidega.

Polükarbonaatpaneelid on tuule- ja löögikindlad, hea kandevõimega, taluvad temperatuuri 50 miinuskraadist 120 kraadi kuumani, kaitsevad tugeva ultraviolettkiirguse eest, kuid lasevad maksimaalselt läbi kasulikke kiiri. Kasutusajaks lubavad tootjad 20-50 aastat.

Selliste kasvuhoonete mudelid erinevad põhiliselt karkassimaterjalilt ja hoone kujult, kõige väiksemate (pindala kolm-neli ruutmeetrit) hoonete hinnad algavad 6000-8000 kroonist.

Pärnus müüb firma Mexin Baltic tsingitud karkassiga kasvuhooneid, mis müügijuht Gerli Rüütli sõnutsi peavad Eesti kliimas paremini vastu kui alumiiniumsõrestikul tooted. Tänavuse lumerohkusega on kasuks tulnud kasvuhoonete kaarjas kuju, kust lumekoorem kergesti maha libiseb.

"Polükarbonaat on väga hea materjal, kõik ostjad on siiamaani rahule jäänud," kiitis Rüütel. "Tuttavad kasvuhooneomanikud on kinnitanud, et taimed saavad valgust ja soojust, samal ajal ei kõrveta päike neid ära. Mugav on seegi, et talveks ei tule paneele ära võtta. Materjal on väga vastupidav: ultraviolettkiirgus seda ei kahjusta, palliga pihta saades ei juhtu midagi. Samast materjalist on näiteks ostukärude hoidlaboksid kaubamajade juures."

Vundament on vajalik

Kasvuhoone kaarjas konstruktsioon lubab liita mitu karkassi ja teha just nii pika ehitise, kui aiapidajal tarvis läheb. Ainukese puudusena teadis Rüütli nimetada, et eriti võimsa kasvuga tomatitaimedele kipub hoone kahemeetrisest kõrgusest väheks jääma.

Kasvuhoonepaneelid tuuakse kohale kas pakkides või rullides. Mexin Balticu müüdavad mudelid koosnevad neljaruutmeetrise toote puhul näiteks kolmest lehest mõõtmetega 6 x 2,10 meetrit, neist kaks lehte keeratakse üle karkassi ja kolmandast lõigatakse välja otsatükid. Vajadusel saab firmast tellida ka paigalduse.

Õhutamiseks kasutatakse ukse ülemist ruutu. Aiandus- ja ehituspoodides on enamik mudelitest kolmnurkse katusega ning õhuaknad võivad olla katuselgi.

Korraliku tulemuse saamiseks rajatakse kasvuhoone vundamendile. Bauhofi kaupluse müügimees Lea Viik soovitab vundamendi laduda kergplokkidest või kaevata maa sisse immutatud prussid, mille külge karkass kinnitatakse. "Otse mullale asetades võib alumiiniumkarkass hakata viltu vajuma ja kogu hoone vajub kiiva," hoiatas Viik. "Peale selle hakkab talvel maapind "mängima", seegi ei tee kasvuhoonele head."

Odav ja mugav kilemaja

Vanasti tähendas kasvuhoone ehitamine palju vaeva ja igakevadist kiledega mässamist. Tänapäeval on kilemajadelegi võimalik osta kerge metallkarkass või koguni terve triiphoone sügisel telgi kombel kokku pakkida.

Bauhofi kauplus pakub müügiks kergel metallsõrestikul karkassi, mille peale tõmmatakse telgilaadne armeeritud ehk sar-rustatud kile. Müüjad kinnitavad, et kui kate on korralikult kinnitatud, pole seda vaja isegi talveks maha võtta. Ekstreemsete ilmadega on aga kindlasti tarvis suurem lumi ja vesi kilemaja katuselt maha lükata, muidu vajutab see karkassi lössi.

Kilemaja eelis polükarbonaa-dist hoone ees on kindlasti odavus, eriti kui kasutada sardkilet. "Neli-viis-kuus aastat kestab selline kile kindlasti, päike ja külm seda rabedaks ei muuda," lubas Viik. "Tavalise kile eluiga on kõige rohkem kolm aastat. Kõige tähtsam on kile korralikult pingutada."

Bauhofi müügimees Anatoli Vetkin lisas, et kõnealune mudel on parajalt väike, kuna tavaline aiapidaja ei vaja enam tohutul hulgal kurke-tomateid hoidistamiseks, pigem soovib ta isekasvatatud vilja maitse suhu saada.

Kilemajagi tarvis tasub maasse rajada kerge vundament, muidu võib tormisem ilm selle minema lennutada. Bauhofis müüdava kasvuhoone uksed käivad lahti lukkudega nagu telgil. Nendestki saab moodustada pikemaid tunneleid.

Ise tehtud, nutikalt tehtud

Kellel vanast ajast kasvuhoonekarkass alles, saab sellele ise sobiva materjali peale sobitada, eraldi on müügil nii kilet kui polükarbonaatpaneele. Vähem tehakse kasvuhooneid klaasist, kuigi saadaval on vastavat tugevdatud materjali.

"Eestlane on kokkuhoidlik ja peale selle osav leiutaja," arvas Viik. "Kõik skeemid ja õpetused on internetist leitavad ja osavam aiapidaja suudab ise endale sobiva kasvuhoone valmis ehitada. Lõputult leidub igasuguseid tehnilisi lahendusi, kuidas kasvuhoone mugavaks ja täiuslikuks muuta."

Näiteks kastmisvaeva muudab peaaegu olematuks automaatne niisutussüsteem, mis programmkella abil joodab tomatid, lilled või muru ära just siis, kui aednik soovib, kasutades selleks näiteks päevasest odavamat öist elektrit. Lihtne kellaga komplekt maksab umbes 1500 krooni. Niisutussüsteemi võib paigutada vihmuteid või iga taime juurde eraldi tilguteid, mis täpselt vett ja toitaineid doseerivad.

Samuti saab kasvuhoonet täiustada õhuakendega, mis avanevad ise, kui temperatuur teatud kõrgusele tõuseb. Juurde muretseda võib ahje, riiuleid, vihmaveetorusid, termomeetreid, taimede kinnitusvahendeid, lisaaknaid, lisauksi, ventilaatoreid.

Selline modernne kasvuhoone nõuab aednikult juba nii vähe vaeva, et jagub aega taimede ilu nautida ja energiat võtab üksnes saagikoristus.